Heal lapsel mitu nime
Pika ja värvika ajaloo vältel on Tartu kandnud mitmeid erinevaid nimesid – Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt ja Jurjev. Eestis ei ole teist sellist linna, mida on ajalooliselt nii palju kordi rüüstatud ja maha põletatud. Tänaseks on Tartust kujunenud oluline keskus, olles suuruselt teine linn Eestis.
Emajõe soisele tasandikule, kus Tartu kohale moodustunud liivased künkad tegid jõeületuse kergemaks, tekkis asulakoht juba mitmeid sajandeid tagasi. Toome neemikul asuva linnuse algusaeg on dateeritud 5. sajandisse ja praegustesse linna piiridesse jääv Kunda kultuuri asukate leiukoht Ihastes võib pikendada Tartu vanust isegi kuni 10 000 aastani. Vanades Vene kroonikates on Tartut mainitud esmakordselt 1030. aastal, kui Jaroslav Targa väed linna vallutasid. Need kirjalikud allikad teevad Tartust Baltikumi vanima linna. Läbi ajaloo on Tartu käinud käest kätte: juba 1061. aastal vallutasid eestlased Jaroslav Targalt Tartu tagasi ning 13. sajandi teisel poolel alanud sõjas Saksa ordu vastu oli Tartu mitu korda erinevate rahvuste võimu all, kuni jäi 1224. aastal sakslastele.
Küll Saksa, Rootsi, Poola või Vene oma
Samal aastal läänistati Tartu ja selle ümbrus piiskop Hermannile ning linnast sai keskaegse vasallriigi – Tartu piiskopkonna uhke keskus. 1280. aastatel võeti Tartu Hansa Liidu liikmeks ning kujunes õitsvaks kaubalinnaks Pihkva ja Novgorodi kaubateel. Tänini tähistatakse Tartus iga-aastaselt Hansapäevi.
Liivi sõja alguses, 1558. aastal, vallutasid Tartu Vene väed, kelle valitseda oli linn aastani 1582, mil Lõuna-Eesti piirkond läks vastavalt Jam Zapolski rahulepingule üle Poola võimu alla. Muuhulgas andis Poola kuningas Stefan Batory oma võimuajal Tartule loa kasutada linna lipuna puna-valget võrdse rõhtsa poolitusega lippu, mis on koos keskele paigutatud linna vapiga kasutuses tänapäevani. Rootsi-Poola sõdades 17. sajandi algul oli linn kord ühe, kord teise võõrvõimu käes kuni jäi lõpuks 1625. aastal Rootsile.
Vaimu ja seltsielu keskus
Rootsi ajal asutati Tartusse esimene gümnaasium (1630) ja 1632. aastal ülikool, mis sai selle asutaja, Rootsi kuningas Gustav II Adolfi järgi nimeks Academia Gustaviana. Tänapäeval kannab see Tartu Ülikooli nime ning kuulub maailma mainekamate ülikoolide edetabelis esimese 400 hulka. Võimuvahetused jätkusid ning segasid ka ülikooli tööd – teravnenud rahvusvahelise olukorra tõttu koliti kõrgkool aastaiks 1699–1710 Pärnusse, kus see lõpuks suleti. Põhjasõja tulemusena taaskord Vene võimu alla läinuna hakati sõjas laastatud Tartut üles ehitama ja 19. sajandi algul taasavati ka Tartu Ülikool.
Seejärel sai Tartust Vene impeeriumi oluline teaduskeskus, mis kujunes hiljem kogu Eesti vaimu- ja seltsielu keskuseks. Esimese maailmasõja alguses võimutsesid linnas Saksa väed, kuid juba 1919. aasta alguseks võttis Eesti Tartu kuni Nõukogude okupatsioonini tagasi. Aastail 1944–1991 oli Tartu koos ülejäänud Eestiga osa Nõukogude Liidust, erinevate salajaste tööstusettevõtete ja Raadil paikneva strateegiliste pommitajate lennuvälja tõttu oli linn külastajatele suletud. Täna laiub Raadi lennurajal suursugune Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, kus lisaks näitustele on ära mahutatud meie rahvusliku pärandi arhiivid.
Raekoja plats ja vanalinn
Sajandeid linna keskuseks olnud Raekoja platsi ajalugu ulatub tagasi muinasaega: Toome linnuse ja Emajõe-äärse sadama vahelise alana kujunes see juba muistsetel aegadel oluliseks kauplemiskohaks ning traditsioon põlistus sajandeiks. 18. sajandil asus siin teadaolevalt linna tähtsaim turg – der Grosse Markt ehk Suurturg. Rüüstamiste ja laastamiste tõttu on Tartu mitmeid kordi hävinud, mistõttu pole linna hoonestus kuigi vana: harva kohtab siin ehitisi, mis on ehitatud varem kui 18. sajandi viimasel veerandil. Muinsuskaitse alla kuuluva Tartu vanalinna hooneist enamik on 19. sajandi klassitsistlikus ja hilisemas neoklassitsistlikus stiilis. Erandiks on barokses stiilis raekoja torn.
Keskajal linnavõimu keskuseks ehitatud raehoone, mis on praegusel asukohal juba kolmas, on linnavalitsuse koduks ka tänapäeval. Mitmete erinevate ülesannete täitmiseks kokkusurutud planeeringuga hoones asusid omal ajal nii raad, vaekoda kui ka raevangla, mingil ajahetkel ka linna panga ruumid. 1922. aastal avati raekoja ümberkujundatud esimesel korrusel apteek, aastaid hiljem lisandus maja teise külge samale korrusele Tartu infokeskus, kus täna töötavad koos linna- ja turismiinfo. 1998. aastast ehib raekojaesist Mati Karmini skulptuuriga purskkaev Suudlevad tudengid, millest on saanud üks Tartu kui tudengilinna sümboleid.
Linnas on mitmeid ajalooliselt olulisi kirikuid: kesklinnas asub Jaani kirik, mis on Põhja-Euroopa üks ainulaadsemaid näiteid keskaegsest sakraalehitisest. Toomemäelt leiame keskaegse toomkiriku varemed, mis on üheks Vana-Liivimaa silmapaistvamaks tellisgootikaehitiseks. Liivi sõja ajal toomkirik rüüstati. Tänapäeval on külastajatele avatud toomkiriku kahes tornis asuvad vaateplatvormid, kust võib muuhulgas silmata ka juugendstiilis Pauluse ning neogooti stiilis Peetri kirikut, mõlemad asuvad kesklinnast eemal. Püha Paulus ja Püha Peetrus on Tartu kaitsepühakud, kelle sümbolid võti ja mõõk on ka linna keskaegsest pitsatist kujunenud vapil.
Tartu on Eesti kultuuri sünnipaik
Tartul on olnud oluline roll eesti kultuuri ja rahvusteadvuse kujunemisel – siinsest ülikoolist võrsus esimene rahvuslik eliit, siin alustasid oma tegevust esimesed ajalehed ja kultuuriseltsid, esimene rahvuslik teater ning toimus ka esimene üldlaulupidu. Olles Eesti kultuuri hälliks, on Tartu alati koondanud häid mõtteid ja tarku inimesi, uhkelt kantakse ülikooli- ja teaduslinna tiitlit. Siinne teadusajalugu ulatub mitme sajandi taha, Tartus on elanud ja õppinud mitmed maailmakuulsad teadlased ja haritlased, kellele on üle linna püstitatud arvukalt mälestusmärke. Igal aastal toovad kõrgkoolis linna elama enam kui viiekohalise arvu üliõpilasi, kes võtavad kaasa oma kodukoha ideid ja koloriite ning neil kõigil on võimalus jätta Tartu ja maailma teaduslukku oma jälg.
