Mida uurida Nõo kandis?
Looduslikult põnev ja kultuuriliselt rikas Nõo piirkond ootab uudistajaid! Panime kirja 5 asja, mida Nõo kandis kindlasti külastada.
1. Aktiivne puhkepaus Nõos
Nõo Veskijärve supluskoht
Suvisel ajal pakub mõnusat jahutust Veskijärve äärne supluskoht. Nõo Veskijärv on kaunis paisjärv Nõo aleviku serval, mille keskel on kaks saart, kuhu saab ujudes või isikliku paadiga. Järve lähistel asub kahe mänguväljakuga võrkpalliplats ja laste mänguala.
Nõo discgolfi õpperada
Nõos asuva discgolfi õpperaja teeb eriliseks see, et rada on loodud spetsiaalselt lastele ja algajatele! Õpperajal on 6 korvi, mis moodustavad ringikujuliselt lookleva raja Nõo Põhikooli ja Nõo Reaalgümnaasiumi esisel pargialal.
Nõo Discgolfi Park
Nõo Discgolfi Park ehk järve äärne rada on mõeldud natuke rohkem edasijõudnud mängijatele, kuid siiski harrastajasõbraliku asetusega. Rajal on 12 korvi ning radasid tutvustav kaart on üleval Nõo vallamaja juures.
2. Luke mõis ja park
Luke mõisa uhkuseks on kaunis neobarokkpark erinevatel kõrgustel paiknevate terrasside ja kunagi pügatud puudega, mis on nüüd väga omapärase kujuga. Pilku püüavad ka uhked betoonist lõvikujud, mis ääristavad terrassidevahelist trepikäiku. Luke mõisa pargis asuvas Kärnerimajas on avatud infopunkt ning kohvik.
3. Naudi loodust
Vapramäe maastikukaitseala
Vapramäe maastikukaitseala ja selle ümbrust tasub tulla avastama siinse mitmekesise reljeefi ja kauni looduse pärast. Vapramäe maastikukaitsealal asub Eesti üks väiksemaid linnusekohti – Kerikmägi, Jaagupi tarandkalme ja Tiirikese allikas, Elva jõgi ja vesiveskid ning palju muud huvitavat. Vapramäe maastikukaitseala paikneb Tartumaal Nõo vallas Tartu-Valga maantee ääres. Tartust tulijatel on siia 20 ja Elvast 5 kilomeetrit.
Elva-Vitipalu maastikukaitseala
Elva-Vitipalu maastikukaitsealal saab imetleda Elva jõe ürgoru liivapaljandit ja lammil säilinud ja taastatud luhaniite. Maastikukaitseala moodustati 1992. aastal eelkõige selleks, et hoida Elva jõe ja puhtaveeliste Laguja, Illi, Varesepalu ning Ilusa oja ümbruse maastikke, säilitada sealsete lammorgude maastikuline terviklikkus ning kaitsta ohustatud elupaiku ja liike.
4. Põnev vanavara
Vissi külas asub 1954. Aastal asutatud Heino Proosti Põllutöömasinate Muuseum. Muuseumis võib näha möödunud sajanditest pärit vanavara põllutöömasinaid, traktoreid, rehepeksumasinaid, aurukatlaid, majapidamismootoreid. Vanim, kuid töökorras masin on saksa päritoluga käsitsi ringiaetav rehepeksumasin aastast 1856. Muuseumiga saab ühendust telefonil +372 735 1401.
Wana-Kolga Tsiklitall on motoklubi mis koondab endas peamiselt vanadest, üle 35a vanustest tsiklitest huvituvaid inimesi. Tsiklitall asub Kolga külas. Klubi liikmetele kuulub kokku üle 70 erineva vanatsikli, millest parimad on eksponeeritud klubiruumide näitusesaalis.
5. Ajaloolised sakraalehitised ja mälestusmärgid
EELK Nõo Püha Laurentsiuse kirik
Nõo alevikus (Tartu tn 2) asub ainus ehedalt keskaegsete võlvidega (13. sajand) maakirik Lõuna-Eestis. Kirikul on puidust haritorn (1817) ja 19. sajandi pseudogooti sisustus. Nõo kirik osaleb suvekuudel Eesti Kirikute Nõukogu projektis “Teeliste kirikud”. Kirikuaias on suvehooajal avatud kohvik.
EAÕK Nõo Püha Kolmainu kirik
Nõos (Vana-Nõo tn 20) asub ka vaatamist vääriv 5 sibulkupliga maakivi- ja tellismüüridega historitsistlik õigeusu kirik. Nõo kogudus asutati 1852. aastal eestlastest õigeusklikele, kes enne kuulusid Tartu Georgi kogudusse. Lubjatud maakividest ja punastest tellistest kirik valmis 1873. aastal.
Nõo kalmistu
Nõo kalmistu asub Aiamaa külas, Nõo vallas ning selle rajajateks on Löwenwolde suguvõsa. Kalmistu ajalugu küündib 18. sajandisse, mille lõpul maeti kalmistule Luke mõisnik Carl Magnus von Löwenwolde (1728-1799), kelle hauatähis Nõo kalmistul on üks vanemaid.
Nõo kalmistul puhkab 1884-1923 Nõo kirikus pastoriks olnud tuntud kultuuriloolane ja luuletaja Martin Lipp (1854-1923), kes on laulu „Eesti lipp” sõnade autoriks. Kalmistu peasissekäiku tähistab telliskividest värav, mille metallosadelt on leitud daatum 1925. Peaväravast sisenedes jääb paremat kätt kunagise kalmistuvahi maja vundamendi jäänused. Kalmistu kaguosas asub Luke mõisnike Löwenwolde-Knorringu perekonnaliikmete viimne puhkepaik, mis on muust surnuaiast eraldatud kivimüüriga. Nõo kalmistul on mitu Anton Starkopfi poolt valmistatud hauamonumenti. Tuntuim neist 1932 aastal valmistatud Martin Lipu graniidist hauasammas koos pronksist büstiga.
Eesti lipulaulule pühendatud mälestuskivi
Nõo Püha Laurentsiuse kiriku haljasalal asub suur kivirahn, millel on lipulaulu sõnadega mälestustahvel.
Mälestuskivil on metalli söövitatud laulu „Eesti, Eesti ela sa!” viiesalmiline algtekst, mille lõi Nõo kirikuõpetaja Martin Lipp ning need ilmusid 1897. aasta 19 nr. väljaandes „Kodu kannid”. 1922. aastal kirjutas nendele sõnadele viisi 17-aastane Enn Võrk.
Maailmas on ainult neljateistkümnel riigil lipulaul. Ainsana on Nõos nüüd ka mälestuskivi lipulaulule.