Muuseumid üle Eesti alustavad kolmanda esemepärandi digiteerimisprojektiga „Eesti argikultuur ja olme“. Mitmed mäluasutused saavad oma esemekogud täielikult digiteeritud või jõuavad selle lähedale.
Riiklikes mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni eesti kultuuri jaoks olulise objekti. Nende digiteerimine – digiandmebaasides kirjeldamine ja säilitamine – muudab kultuuripärandi inimestele kättesaadavamaks ja aitab kaasa selle levikule. See hõlbustab näiteks teadustööd, kuid annab inimestele võimaluse ja ligipääsu ka iseseisvaks uurimistööks.
2018. aastaks oli digitaalsena kättesaadav umbes 10% kultuuripärandist. Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tulemusena tõusis kultuuripärandi digitaalne kättesaadavus 42%-ni. Uue digitegevuskava periood on 2024–2029, mis peaks kättesaadavaks muutma juba 55% riiklikust pärandist.
Tegemist on juba kolmanda esemepärandi digiteerimisprojektiga, mis saab teoks ERMi juhtimisel. Eelmiste vältel digiteeriti Eesti muuseumides 52 487 museaali. Nüüd on lisandumas veel 30 000. Selle ringiga saavad mitmed muuseumid oma esemepärandi täielikult või peaaegu täielikult digiteeritud.
Projektis osaleb 19 muuseumi: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Karilatsi Vabaõhumuuseum, Mõniste Talurahvamuuseum, Narva Muuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum, Põltsamaa Muuseum, Rannarootsi Muuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid, SA Virumaa muuseumid, Tallinna Linnamuuseum, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, TYPA trüki- ja paberikunstikeskus, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Võrumaa Muuseum.
Projekti periood on aprill 2026 – september 2027.
Tööd algasid 1. aprillil ERMi ja Ajaloomuuseumi esemetega.
Lisainfo: Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029, Aune Anton, ERMi-poolne projektijuht, aune.anton@erm.ee, Tel +372 736 3011