3.–5. veebruaril toimus Tartus juba 35. korda traditsiooniline täienduskonverents „Kliinik 2026“, mis tõi kokku ligi 900 arsti, õde, teadlast ja tervishoiupoliitika kujundajat Eestist ja kaugemalt. Suurüritusel arutati nüüdismeditsiini põhiküsimusi, uusimat teadusarengut ja kliinilise praktika suundumusi.
Konverentsi avanud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaani professor Külli Kingo sõnul on iga-aastasest üritusest kujunenud foorum, kus kohtuvad igapäevane kliiniline praktika, värskeim teadus ja päevakajaline tervishoiupoliitika. „Konverentsi teemad katavad kogu inimese eluaja lapsepõlvest surmani. Siin saab põhjaliku ülevaate tervishoiu hetkeseisust, samuti raviteekondadest, kus iga minut ja meeskonnaliige on patsiendi elu päästmisel oluline. On üha selgem, et kliiniline meditsiin ei puuduta vaid üht eriala, vaid see on eri valdkondade koostöö vili ja kõige selle keskmes on inimene,“ ütles Kingo.
Sotsiaalminister Karmen Joller tõstis esile konverentsi pikaajalist traditsiooni ja selle jätkuvat elujõulisust. „Kui seda konverentsi esimest korda korraldati, lõpetasin mina põhikooli ega teadnud sellest veel midagi. Küll aga teadsin kindlalt, et minust saab arst. Esimest korda osalesin konverentsil 1990. aastate lõpus ning mäletan praegugi seda õhinat ja elevust. See tunne pole tänagi kuhugi kadunud,“ kirjeldas Joller.
Konverentsi avasessioonil keskenduti andmepõhise tervishoiu tulevikule ja terviseandmete kvaliteetsele kogumisele Eestis. Arutleti insuldiravi ja maksahaiguste nüüdiskäsitluse üle.
Teisel konverentsipäeval tutvustasid doktorandid värskeid teadustulemusi eri meditsiinialadelt. Sessioonidel käsitleti muu hulgas erakorralist meditsiini, suuõõne tervise olulisust üldarsti töös ja lasteneuroloogia uusi suundi.
Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku vanemarst-õppejõud Katrin Elmeti juhtimisel võeti arutluse alla ka abistatud enesetapu ja eutanaasiaga seotud eetilised, juriidilised ja kliinilised küsimused. „Elu lõppu puudutavad küsimused on jõudnud Eestis viimastel aastatel üha selgemalt avalikku ja poliitilisse debatti. Fakt on see, et suremisabi pole enam marginaalne ega teoreetiline küsimus. See on jõudnud etappi, kus asjad tuleb selgeks rääkida ja arstid peavad hakkama avaldama oma arvamust,“ leidis ta.
Konverentsi viimast päeva alustati kroonilise valu erialadeülese käsitlusega. Oma teadmisi ja kogemusi jagasid Helsingi Ülikooli ja ülikooli haigla kolleegid. Arutati operatsioonile mineva patsiendi ohutust puudutavaid küsimusi ja hüpertensiooni moodsat ravi.
Eesti suurimat iga-aastast erialadeülest konverentsi „Kliinik“ korraldab Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskus. Keskuse juhataja Eve Undi sõnul on konverents on olnud läbi aastate populaarne. „Rõõm on tõdeda, et viimastel aastatel on osalejate arv veelgi kasvanud. Seda toetab ka konverentsi paindlik formaat, mis võimaldab osaleda nii Tartus kohapeal kui ka veebi vahendusel,“ lisas Unt.
Lisainfo: Eve Unt, kliinilise meditsiini instituut, +372 5331 9223, eve.unt@ut.ee