Otto Tiefi valitsuse ajal Kadrioru lossi kohal lehvinud sinimustvalge lipp, mis päästeti 1944. aastal Punaarmee kätte langemisest, jõudis pärast 82 aastat Austraaliast tagasi Eestisse. Ajalooline lipp annetati lipupäeval Eesti Rahva Muuseumile (ERM).
Kui Saksa väed Eestist 1944. aasta septembris Punaarmee pealetungi eest taandusid, andis peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots 18. septembril Otto Tiefile korralduse moodustada valitsus. Valitsus kuulutas välja Eesti iseseisvuse taastamise. Neil päevil lehvis Kadrioru lossi kohal sinimustvalge lipp.
Vabariigi Presidendi lipu päästis Nõukogude vägede kätte sattumisest 14-aastane skaut Eugen Vilder. Eugeni sõnul läks ta enne kodumaalt põgenemist Kadriorgu, kus nad koos ühe noore eesti sõduriga lipu lossi lipumastist maha võtsid. Et lipp säiliks, lõikasid nad lipu kaheks ning mähkisid kumbki ühe poole riiete alla ümber keha. Seejärel mindi eri suundades, et suurendada võimalust lipp päästa.
Eugen Vilder põgenes koos ema ja noorema õega Saksamaale ning emigreerus hiljem Austraaliasse, kus elas surmani 2021. aastal. Lipp oli kogu selle aja tema hoole all, peidetuna ja hoituna kaugel kodumaast.
Eugeni vennapoeg Andres Vilder mäletas, kuidas onu oli talle poisikesepõlves kord puukastis lippu näidanud ja selle loo jutustanud. Koos venna Toomasega otsisid nad lipu 2025. aastal üles. Eugen Vilderi pärijatena otsustasid nad, et ajaloolise lipu koht on Eestis ning annetasid selle Eesti Rahva Muuseumile.
Lipu Austraaliast Eestisse toonud ja nüüd ERMile üle andnud välisminister Margus Tsahkna sõnul jutustab üle kaheksa aastakümne kodumaalt eemal olnud lipp erakordse loo Eesti ajaloost, mis kõnetab nii meid Kodu-Eestis, kui teeb meie riigi saatuse inimlikult hästi mõistetavaks ka välismaal.
„Eesti noormehed võtsid Kadrioru lossi lipumastist Vabariigi Presidendi lippu päästes suure riski. Tõsiasi, et lipp suudeti Nõukogude vägede kätte sattumisest päästa, Eestist välja toimetada ja pikki aastaid teisel pool maakera varjul hoida, kinnitab, kuivõrd hinnaliseks peame oma riigi vabadust, iseseisvust ja sellega seotud sümboleid, ning näitab meie rahva sitkust.“
ERMi jaoks on tegu väärtusliku esemega, mis kannab endas Eesti riikluse ja järjepidevuse lugu.
„Lipu tähendus on märksa suurem kui tema materjal,“ ütleb ERMi direktor Laura Kipper. „See lipp seob üheks tervikuks 1944. aasta rasked valikud, Eesti riigi järjepidevuse idee ja väliseestlaste rolli mälu hoidmisel. Oleme väga tänulikud, et lipp otsustati kinkida Eesti Rahva Muuseumile, et kõik eestlased saaksid selle loost osa.“
Lipu ERMile üleandmise tseremoonia toimus lipupäeval, 4. juunil ning seda eksponeeritakse püsinäituse „Kohtumised“ osas „Rahvas ja riik“.
Lisainfo: Riina Reinvelt, ERMi peavarahoidja, riina.reinvelt@erm.ee, Tel +372 736 3006