14.–15. jaanuarini toimus Tartu Ülikoolis üle-eestiline konverents „Õppejõult õppejõule 2026: õpetamise ärevus ja elevus“. Kahepäevase ürituse keskmes oli õppejõudude heaolu ja õppimist toetava akadeemilise kultuuri kujundamine.
Esimesel päeval said õppejõud osaleda töötubades, kus oli võimalik kaasa mõelda üliõpilaste õppimise toetamise, õppejõu enesekaastunde, digijuurdepääsetavuse, tehisaru ning õppeprotsessis antava tagasiside teemal. Töötubade juhid olid Rootsist, Iirimaalt, Soomest ja Eestist.
Rektor Toomas Asser tõi teisel päeval konverentsi avakõnes esile, et ärevus on akadeemilises töös paratamatu, kuid seda saab muuta edasiviivaks elevuseks. Üliõpilaste esindaja Anet Ilustrumm rääkis, et üliõpilane tajub erialaseid teadmisi alguses kui suurt puslet, mistõttu on õppejõu ülesanne aidata selles mustreid märgata ja tervikpilti luua. Samuti kinnitas Ilustrumm, et üliõpilased on väga toetavad, kui tajuvad, et õppejõud teeb pingutusi õppimisärevuse vähendamiseks.
Peaettekandja Liisa Postareff Häme Rakenduskõrgkoolist vaatles õppejõudude pedagoogilist heaolu (ingl pedagogical wellbeing) ja selle seoseid nii üliõpilaste heaolu kui ka õpetamise kvaliteediga. Ta leidis, et hea õpetamiskultuuri aluseks on õpetamise väärtustamine, koostöö õppejõudude ja üliõpilaste vahel, koosõpetamine, eksimisruumi olemasolu ning jagatud vastutus.
TÜ kliinilise psühholoogia lektori ja heaolu-uuringute teaduri Kätlin Anni ettekanne „Heaolu ja isiksus tööl“ lisas arutellu isiksuse rolli töörahulolu ja heaolu kujunemisel. Esineja rõhutas, et ametiti esinevad isiksuseprofiilides süsteemsed erinevused, näiteks iseloomustab ülikooli õppejõude keskmisest suurem avatus – uudishimu, intellektuaalsed huvid ja loovus.
Konverentsi teise päeva ettekannetes rõhutati, et õpetamine ei ole pelgalt teadmiste edastamine, vaid sügavalt inimlik tegevus, mida mõjutavad muu hulgas õppejõu enesetunne, suhted ja töökeskkond. Samuti jäi kõlama mõte, et kvaliteetne õpetamine, õppejõudude heaolu ja toetav akadeemiline kultuur on omavahel lahutamatult seotud ning nende teadlik arendamine on nii üksikisiku kui ka asutuse ühine vastutus.
Konverentsi korraldas TÜ õppimis- ja õpetamiskeskus. Peaettekannete salvestist saab vaadata UTTV-st. Konverentsi Moodle’i keskkonnas on võimalik tutvuda töötubade slaidide ja stendiettekannetega.
Konverents toimus haridus- ja noorteprogrammi ning ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ sekkumise „Kõrghariduse kvaliteet, rahvusvahelistumine ja doktorikoolid“ tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ raames ning seda kaasrahastas Euroopa Liit.
Lisainfo: Airi Niilo, sotsiaalteaduste valdkond, +372 5699 3535, airi.niilo@ut.ee