Tartu Ülikooli loodusmuuseumis avatakse 29. jaanuaril kell 17 näitus „Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega“, mis kutsub huvilisi avastama märgalade ja eelkõige soode mitmekülgset väärtust nii Eestis kui üle maailma.
Näituse mängulised lahendused aitavad mõtiskleda selle üle, millist rolli võiksid märgalad kanda nii täna kui ka tulevikus. Väljapanek koosneb üheteistkümnest eriilmelisest tegevuspesast, mis käsitlevad inimese ja soo suhet viimase sajandi jooksul Eestis kuni märgalade ja nende tähtsuseni üle maailma. Külastaja saab piltide ja mõistatuste vahendusel tutvuda Eesti märgaladega, ehitada soo elurikkusetorni või panna kokku soode tähtsuse pusleratast.
Näitusel on võimalik jälgida, kuidas on muutunud soode teema kajastus ajalehtedes möödunud sajandi jooksul. Lugemishuvilistel on võimalik panna end proovile, paigutades eri aegadest pärinevaid soid kirjeldavaid ilukirjanduslikke lõike sobivasse ajajärku. Samuti saab näitusel astuda nende inimeste kummikutesse, kes tegelevad soode taastamisega, tutvuda lähemalt taastamise sammudega ning sättida realistlikus maastikumudelis ise paise kuivenduskraavidele, samas jälgides, millal ja kuidas soos elavad liigid tagasi tulema hakkavad. Maailma tasandil on võimalik võrrelda, mis vahe on süsiniku sidumisel ja talletamisel ning vaadata “Ah soo” uut seeriat, mis räägib soodest ja süsinikust.
„Märgalade väärtuse mõistmisel ja nende hoidmisel on märkimisväärne roll kliima, meie elurikkuse kui ka kultuurilise mälu säilimisel. Näitus kutsub vaatama soid mitte kui probleemi või majanduslikku ressurssi, vaid kui partnerit, kellega meie suhe vajab uut tasakaalu,“ selgitab näituse kuraator Piret Pungas-Kohv.
Märgalad on ühed tähelepanuväärseimad ja elurikkaimad maastikud meie planeedil. Umbes poole kõigist allesjäänud märgaladest moodustavad sood ehk alad, kus maapinda katab turvas. Märgalasid on ajalooliselt peetud väheväärtuslikeks maastikeks, kuid nende mitmekesine roll on saamas üha selgemaks. Nad on olulised nii süsiniku pikaajaliste talletajatena ja mitmete liikide asendamatute elupaikadena kui ka erilise kultuuripärandi kandjatena. Kuigi allesjäänud looduslikke märgalasid püütakse kaitsta ja taastada, jätkub samas nende hävimine majandusliku surve tõttu. Näitusel lähemalt kajastatud Eesti soode lugu peegeldab üldisemalt kogu maailma märgalade käekäiku.
Näitus on avatud Tartu Ülikooli loodusmuuseumis aadressil Vanemuise 46 teisipäevast pühapäevani kell 10–18. Näitust saab külastada jaanuarini 2027.
Näituse meeskond: Kuraatorid: Piret Pungas-Kohv ja Riste Keskpaik; Kujundaja: Margot Sakson; Konsultandid: Marko Kohv, Eerik Leibak; Korrektuur: Sigrid Ots Projektijuht: Reet Mägi; Soo veerežiimi mudel: Marko Kohv; Digitaalse mängu teostus: Kristjan Adojaan; Õppefilmi meeskond: Piret Pungas-Kohv, Indrek Kangro, Mart Kessel-Otsa, Ain Kull, Siim Angerpikk
Lisainfo: Kristjan Karron, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Kommunikatsiooni peaspetsialist, Lai tn 40-209