11.–13. novembril osales Visit Tartu koos Tartumaa turismipartneritega Tourism4SDG projekti viienda kohtumise raames õppekäigul Riias ja Siguldas. Fookuses oli vahetu ülevaade sellest, kuidas Läti arendab kestlikku turismi. Tutvusime riikliku turismistrateegia ja sihtturunduse põhimõtetega ning nägime lähedalt ringmajanduse, rohelise lennujaama ja rahvusparkide kestlike lahenduste toimimist.
Visit Tartut esindasid Annika Ojasaar ja Miia Maris Praks, stakeholderitena osalesid Maarja Ülper (Luunja vald) ning Emajõe võrgustiku liikmed Sakari Neuvonen (Tampere Maja) ja Linda Saar (Lodjakoda).
Tourism4SDG projekt algas aprillis 2024 ja kestab kuni juunini 2028.
Lisainfo: Miia Maris Praks, kestliku turismi koordinaator, miia.praks@visittartu.com.
Meie teekond Lätti algas seekord rongiga. Tartust Riiga sõitmine on rongiga üllatavalt mugav ja lihtne: Valgas tuleb vaid korra ümber istuda ning kogu reis kestab ligikaudu kolm tundi. Vagunis oli piisavalt ruumi arvutiga töötamiseks niiet tundsime kõik, et oleks tahtnud kauemgi sõita. Kuna rong on ühe väikseima jalajäljega transpordivahendeid, on see suurepärane näide sellest, kuidas Baltimaade piirkonnas saab liikuda nii keskkonda hoides kui ka ajaliselt mõistlikult.
Lätti jõudes ootas meid kohe kultuuriliselt mõjus sissejuhatus. Kuna 11. november on Lāčplēsise päev (Läti vabadusvõitlejate mälestuspäev), viisid kohalikud partnerid meid jalutuskäigule Riia südalinna.
12. novembril toimusid Siguldas ettekanded Läti turismiarendusest ja kestlikest lahendustest. Panime tähele, et Läti turismisektoris pole hetkel selget kestlikkuse eesmärki ja erinevad organisatsioonid tegutsevad pigem projektipõhiselt. Samal ajal on aga mitmeid inspireerivaid tegevusi, mis näitavad, et riik liigub teadlikuma ja keskkonda arvestava turismiarenduse suunas.
LIAA esitluses kõlas palju praktilist turundusinfot. Huvitav oli see, et nende sotsiaalmeedia ja digiplatvormid (sh Latvia.travel) mängivad turunduses suurt välja. Kasutatakse ka TikToki, mis tellitakse eraldi agentuurilt ning toimib väga hästi nooremate sihtgruppide seas. Riga Airport tutvustas oma teekonda kliimaneutraalsuse suunas, mis andis hea võrdluse Tartu enda strateegiliste eesmärkidega. Nende eesmärk on kogu lennujaama tugitehnika üleviimine elektrile ning plaan rajada suuri päikeseparke. Riga Planning Region esitles uuringut, kus oli kaardistatud 60 kõige kestlikumat ettevõtet Pierīga piirkonnas. Nad näitasid, kuidas piirkond püüab suunata inimesi aeglase turismi vormide poole (näiteks Slow Food ja Slow Mobility) ja kuidas nende eesmärk on viia majandus vanalinnast väljapoole. Vidzeme Ülikooli doktorant tutvustas meile ringmajanduse küpsusastme mudelit, mille järgi Läti ettevõtete tase on praegu pigem keskmine. Teatakse, mis on ringmajandus, kuid rakendatakse seda fragmentaalselt. Päeva lõpetas Gauja Rahvuspark, kes näitas, kuidas nad said EUROPARC sertifikaadi aastateks 2025–2029.
13. novembril tutvustati meile, kuidas kestlikkus ja kultuuripärand koostöös toimivad. Sigulda Loss pakkus hea näite sellest, kuidas ajalooline lossikompleks on muudetud loomekeskuseks, kus käsitöö, disain ja kohalik ettevõtlus käivad käsikäes. Zilveri veinimaja näitas, et ringmajandus saab alata ka väga väikesest ettevõttest: nende rõhk kohalikele toorainetele ja keskkonnahoiule oli silmatorkavalt hästi läbimõeldud. Turaida muuseumikaitseala pakkus omakorda põhjaliku ülevaate, kuidas muuseum saab korraldada külastusvooge nii, et see ei koormaks kaitsealasid.
Päev lõppes Good Practices Committee aruteluga, kus partnerid võrdlesid oma sihtkohtade näiteid ja otsisid ideid, mida projektipõhiselt edasi arendada.
Õppekäik andis Tartule mitu head võrdlusmomenti. Läti kogukonnapõhised algatused näitasid, kui tugev mõju võib olla kohalikul loovusel ja koostööl piirkonna turundamisel. Riga Airporti kliimaneutraalsuse teekond pakkus praktilisi ideid, kuidas ka Tartu saaks transpordi- ja energiakasutust rohelisemaks muuta.
Ringmajanduse küpsusmudel ja GDS-Movementi rõhuasetus tõenduspõhisele lähenemisele kinnitasid vajadust, et Tartu ettevõtted ja sihtkoht tervikuna mõõdaksid oma mõju senisest veelgi süsteemsemalt.