Suur osa muuseumide kogudest on eesti elanikele digitaalselt kättesaadav. See on määratu potentsiaal, mis ootab uudistamist ja loovat kasutust. Loovkonkurss annab juhiseid, kuidas pärandit rakendada.
„Pärandit nüüdseks juba jõudsalt digiteeritud, aeg on inimestele lähemalt tutvustada, mida kõike selle ressursiga peale saab hakata,“ ütleb ERMi nooremteadur Mart Alaru. Ta toob välja, et UNESCO ja Faro konventsioonid viitavad, et pärandi väärtust võib mõõta selle järgi, kuidas see inimeste elusid rikastab. Seega, lisaks pärandi säilitamisele tuleb tutvustada ka viise, kuidas seda kasutada. Selleks on käima lükatud rikkalike auhindadega loovkonkurss „Eesti raamat 500“, mis suunab näidete abil inimesi andmebaase avastama. Tublimatele on auhinnaks välja pandud uus iPhone, rahalised preemiad ning palju muud. Konkursi temaatika tõukub käesolevast raamatuaastast, ehkki rangeid piire töödele ei seata.
„On oluline, et nii nooremad kui vanemad katsetaksid omal käel digipärandiga tegelemist. Sellest võib saada kasulik õppematerjal koolidesse ning, kui unistada julgelt, siis miks mitte ka levinud huvitegevus igapäevases elus,“ arvab Alaru, kes on ka projekti „Digitaalne kultuuripärand kui ühiskondlik ressurss“ üks täitjatest. Konkursil osalemiseks leiab rohkelt inspiratsiooni ja näpunäiteid abimaterjalidest ja näidistöödest. Loovust saab rakendada rohkem kui kümne digitaalse andmebaasi kallal. Samuti on võimalik kaasa lüüa teadustöös, mis uurib, kuidas digitaalset kultuuripärandit kasutada saab.
Alaru sõnul on digipärand väärtuslik ressurss ka väljaspool muuseume ja koole. Näiteks turismiettevõtted saaksid andmebaasidele toetudes pakkuda ajaloolise linnaruumi ekskursioone või interaktiivseid kaarte, mida saab seadistada vastavalt oma huvile. Ajaloolisi motiive saab kasutada nii tootedisainis kui loometöös. „Digiandmebaase on ka niisama hea uudistada, et jõudehetkedel aega veeta ja millegi põneva otsa komistada – see ei pea jääma ainult arhiivides tuulavate teadlaste pärusmaaks, kõik leiavad midagi, mis neid kõnetab,“ ütleb Alaru. Ta leiab, et digitaalsel kultuuripärandil on potentsiaali turgutada inspiratsiooni ja seeläbi ka kultuurielu. Digipärandi hoidjad ise soovivad kasutajate huvisid ja vajadusi paremini tundma õppida. Seetõttu pakub konkurss vajalikku sissevaadet ka uurijatele.
Digipärandi võimalustest teavitava projekti täitjad ERMist leiavad, et muuseumide ning haridus- ja teadusasutuste kõrval on tavainimese kõnetamiseks vaja esile tuua isiklikku sidet. „Inimesi huvitab eelkõige isiklik seos. Paljud ei oska näiteks aimata, et arhiivimaterjalides on nende pere või kogukonna lugu säilitatud,“ sõnab Alaru.
Rohkem infot digiloomingu konkursi kohta: https://www.erm.ee/raamat500
Lisainfo: Mart Alaru, ERMi nooremteadur, +372 57434244, mart.alaru@erm.ee