23. oktoobril taasavati AHHAA teaduskeskuse renoveeritud planetaarium, mis on t\u00e4naseks tehniliselt k\u00f5ige k\u00f5rgtehnoloogilisem kogu Baltikumis.<\/p>\n
Uuenduse sai nii projektsioonitehnika, kinoistmed kui ka valgeks v\u00f5\u00f5batud sein. Kogu projekt l\u00e4ks kokku maksma ligi 300\u00a0000 \u20ac. AHHAA teaduskeskuse peaplanetaristi \u00dcllar Kivila s\u00f5nul on uutel projektoritel v\u00f5rreldes vana s\u00fcsteemiga ligi neli korda rohkem pildipunkte ehk piksleid ning uusim riistvara v\u00f5imaldab planeetide vahel seigelda enneolematu kiiruse ja ilusama pildiga.<\/p>\n
\u201ePlanetaariumi renoveerimine on v\u00e4ga keeruline t\u00f6\u00f6, kuna s\u00fcsteemi toimimiseks on vaja, et iga pisemgi detail oleks erilise t\u00e4psusega seadistatud – projektorid peavad k\u00f5ik s\u00fcnkroonis t\u00f6\u00f6tama, lagi ja sein peavad olema laitmatult siledad ja \u00fchte v\u00e4rvi ning tuleb arvestada isegi aastaaegadest tingitud soojuspaisumistega. Selleks on ka meie planetaariumi kera seest poolt peaaegu veatu kuppel. Vaid seitse millimeetrit eristab kuplit ideaalsest sf\u00e4\u00e4rist,\u201c \u00fctles Kivila.<\/p>\n
AHHAA teaduskeskuse juhatuse esimehe Andres Juure s\u00f5nul \u00f5nnestus leida kera ehitajad Eestist, kuid tehnikat ja tarkvara tuli otsida \u00fcle maailma. \u201eKorraldasime rahvusvahelise hanke, mille l\u00f5puks v\u00f5itis kogenud ettev\u00f5te RSA Cosmos Prantsusmaalt. Kogu protsess hoomas endas ligi pooleaastast ettevalmistusperioodi ja kahe kuu pikkust ehitust ning paigaldust\u201c. Juure s\u00f5nul on planetaariumi taasavamine teaduskeskusele suur s\u00fcndmus, kuna virtuaalsed kosmoselennud on k\u00fclastajate seas olnud algusest peale v\u00e4ga populaarsed.
\nT\u00e4naseks ligi pool miljonit k\u00fclastajat v\u00f5\u00f5rustanud planetaarium valmis 2011. aastal.<\/p>\n