{"id":240572,"date":"2026-04-28T13:21:41","date_gmt":"2026-04-28T13:21:41","guid":{"rendered":"https:\/\/visittartu.com\/?p=240572"},"modified":"2026-04-28T13:24:07","modified_gmt":"2026-04-28T13:24:07","slug":"erm-saadab-rannarootslaste-suurnaituse-lopusirgele-ruhnu-pulma-kalalaada-ja-elava-rannaparandiga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/visittartu.com\/et\/erm-saadab-rannarootslaste-suurnaituse-lopusirgele-ruhnu-pulma-kalalaada-ja-elava-rannaparandiga\/","title":{"rendered":"ERM saadab rannarootslaste n\u00e4ituse l\u00f5pusirgele Ruhnu pulma ja kalalaadaga"},"content":{"rendered":"

Eesti Rahva Muuseumi n\u00e4itus \u201eRannarootslased. Estlandssvenskar\u201c on avatud veel viimased kaks kuud, kuni 28. juunini 2026. N\u00e4ituse l\u00f5puperioodi keskne s\u00fcndmus on 31. mai Rannarahva p\u00e4ev, mil ERMi j\u00f5uavad Ruhnu pulm, kalalaat, simman ja Ruhnu pruudikrooni valmistamise \u00f5pituba.<\/strong><\/p>\n

Alapealkirja \u201eRandunud ja juurdunud\u201c kandev n\u00e4itus on ulatuslikem k\u00e4sitlus eestirootslaste kultuurip\u00e4randist ja kogukonna ajaloost Baltimaades. N\u00e4ituse jaoks tehti pea kaks aastat laiaulatuslikku uurimist\u00f6\u00f6d, mis viis toimkonna v\u00e4lit\u00f6\u00f6dele nii saartele kui ka Rootsi, kus kohtuti kogukondadega, koguti esemeid ja lugusid ning t\u00f6\u00f6tati l\u00e4bi arhiivimaterjale.<\/p>\n

Peale Teise maailmas\u00f5ja katkestust ja suurema osa kogukonna lahkumist, j\u00e4id Eestisse j\u00e4rjepidevust kandma ajaloolised talud, kirikud, kohanimed, m\u00e4lestused, esemed, laulud ja murded. N\u00e4itus k\u00e4sitleb seda p\u00e4randit elava kultuurilise kogemusena l\u00e4bi m\u00e4lestuste, tagasip\u00f6\u00f6rdumiste, taasavastamise ning t\u00e4nap\u00e4evase eestirootsi identiteedi kaudu.<\/p>\n

\u201eEestirootslased tegelesid rannakalastuse, h\u00fclgep\u00fc\u00fcgi, p\u00f5llunduse, karjakasvatuse, lootsimise ja kauplemisega. Eestikeelsetest talupoegadest eristas neid peale keele ka \u00f5iguslik staatus \u2013 nimelt oli tegemist kunagiste Rootsi kuninga alamatega, kes olid isiklikult vabad,\u201c s\u00f5nab n\u00e4ituse juhtkuraator Kirstel Rattus.<\/p>\n

Ehkki peale Teist maailmas\u00f5da j\u00e4i Eestisse vaid tuhatkond eestirootslast, leidub tema s\u00f5nul t\u00e4naseni leidub inimesi, kes peavad end eestirootslasteks v\u00f5i nende j\u00e4reltulijateks ja tunnevad sidet rannarootsi kultuuriga. \u201cKa rannarootsi alade uued elanikud otsivad sidet sealse p\u00e4randiga. N\u00e4itus \u201eRannarootslased. Estlandssvenskar\u201c aitab seda kultuuri inimestele l\u00e4hemale tuua\u201d.<\/p>\n

N\u00e4itust on avamisest saadik k\u00fclastatud 54 000l korral. Publikuprogrammis on toimunud 26 tuuri (sh 11 kuraatorituuri), 10 eriprogrammi, 2 teadusseminari ning lisaks ka ERMi 64. aastakonverents, mis t\u00f5ukus n\u00e4ituse teemast ning t\u00f5i kokku uurijad, muuseumit\u00f6\u00f6tajad ja kogukondade esinejad mitmest riigist.<\/p>\n

\u201eRannarootslaste\u201c suurim publikup\u00e4ev on 31. mail toimuv Rannarahva p\u00e4ev ERMis, mille keskne s\u00fcndmus on \u201eRuhnu pulm\u201c. Tegemist on suurejoonelise kontsert-etendusega, kus ruhnlased esitavad oma pulmap\u00e4randit koos muusika, tantsude, kommete, r\u00f5ivaste ja saarekultuuri omap\u00e4radega. See on harvaesinev v\u00f5imalus kohtuda Ruhnu pulmatraditsioonidega avaliku s\u00fcndmusena, kus p\u00e4rand k\u00f5lab, liigub ja kogub inimesi enda \u00fcmber. Samal ajal toimub ERMi ees kalalaat, majas sees erinevad rannarahva t\u00f6\u00f6toad ja simman, moodustades programmi kogu perele.<\/p>\n

\u201cRannarootslased. Estlandssvenskar<\/a>\u201d avati Eesti Rahva Muuseumis 25. mail 2025.<\/p>\n

\u00dcritused:<\/strong><\/p>\n