{"id":185274,"date":"2025-09-05T11:25:40","date_gmt":"2025-09-05T11:25:40","guid":{"rendered":"https:\/\/visittartu.com\/?p=185274"},"modified":"2025-09-05T11:26:06","modified_gmt":"2025-09-05T11:26:06","slug":"ermi-heimtali-muuseumi-roivakogu-sai-pohjaliku-tuulutuse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/visittartu.com\/et\/ermi-heimtali-muuseumi-roivakogu-sai-pohjaliku-tuulutuse\/","title":{"rendered":"ERMi Heimtali muuseumi r\u00f5ivakogu sai p\u00f5hjaliku tuulutuse"},"content":{"rendered":"<p><strong>T\u00e4na, 05.09.,\u00a0 avati n\u00e4itusesarja \u201ePealaest jalatallani\u201c viimane osa, mis esitleb Heimtali muuseumi kogudes olevaid sukki, sokke, soki- ja sukakatkeid ning jalan\u00f5usid. N\u00e4itusel tutvustatakse ka vanu uskumusi ning parandamis- ja paikamisnippe.<\/strong><\/p>\n<p>\u201ePealaest jalatallani\u201c n\u00e4ituste \u00fche kuraatori Tuuli Tubin McGinley s\u00f5nul osutus sari populaarseks. \u201eV\u00e4ga tore, et meil tekkisid selle kahe aasta jooksul n-\u00f6 sarik\u00fclastajad, kes k\u00e4isid esmalt \u00fchel n\u00e4itusel ning tulid p\u00e4rast ka j\u00e4rgmisi vaatama,\u201c \u00fctleb ta. K\u00f5ige populaarsemaks on siiani olnud alusr\u00f5ivaste n\u00e4itus, mida tuldi vaatama ka Eesti kaugematest piirkondadest. \u201eMeie enda jaoks on samuti olnud p\u00f5nev seda sarja teha \u2013 vaadata oma kogud taas \u00fcle ning korjata sealt erilisemad esemed ja lood v\u00e4lja,\u201c lisab Tubin McGinley.<\/p>\n<p>Kuraator \u00fctleb, et suka, soki ja jalavarjude n\u00e4itusel on \u00fcks p\u00f5nevamaid saamislugusid hoopis lapse kampsunil. See valmistati Teise maailmas\u00f5ja ajal Rootsi p\u00f5genemise j\u00e4rel kahest Kihnu suka s\u00e4\u00e4rest. Sukad olid 1944. aastal paadiga \u00fcle mere p\u00f5genedes naisel jalas ning hiljem tehtigi neist pojale kampsun. Heimtali muuseumisse j\u00f5udis ese Rootsis toimetava Eesti Rahvakunsti Huviringi Triinu vahendusel.<\/p>\n<p>N\u00e4itusel saab teada, millal s\u00f5na \u201esokk\u201c \u00fcldse kasutusele v\u00f5eti ning kuidas taolisi jalakatteid enne seda nimetati. Samuti on siin v\u00e4lja toodud vanad uskumused, mis on seotud sokkide ja sukkade kudumise ning kandmisega. N\u00e4iteks Halliste kihelkonnast 1888. aastal kogutud uskumuse j\u00e4rgi ei tohi sukka kududes teise perre minna \u2013 kanad siblivad muidu kapsataimed \u00e4ra. Tartu linnast on 1932. aastal kogutud teadmine, et J\u00fcrip\u00e4eval peab sukka kuduma, sest siis see suskivat soel silmad peast. Veel on teada hoiatus, mis noortele anti, et sukavarrast ei tohi kunagi kudumisega pooleli j\u00e4tta, kuna see v\u00f5is t\u00e4hendada, et pulmad j\u00e4\u00e4vad pooleli v\u00f5i mees l\u00e4heb hoopis k\u00f5rtsi.<\/p>\n<p>N\u00e4ituse kuraatorid ja kujundajad on Kaie Kulper (T\u00dc Viljandi kultuuriakadeemia), Tuuli Tubin McGinley ja Merle Puusepp<\/p>\n<p>Sari \u201ePealaest jalatallani\u201c l\u00e4htub Eesti Rahvakunsti- ja K\u00e4sit\u00f6\u00f6 Liidu 2024. ja 2025. aasta teemast \u201eRahvar\u00f5ivas ruudus\u201c ning tutvustab ERMi Heimtali muuseumi kogudes olevaid rahvar\u00f5ivaelemente. Sarja avas peakatete n\u00e4itus ning l\u00f5petab jalavarjude v\u00e4ljapanek.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><em>Lisainfo: Tuuli Tubin McGinley, ERMi Heimtali muuseumi n\u00e4ituste- ja programmijuht, tuuli.tubin.mcginley@erm.ee, +372 5635 9637<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4na, 05.09.,\u00a0 avati n\u00e4itusesarja \u201ePealaest jalatallani\u201c viimane osa, mis esitleb Heimtali muuseumi kogudes olevaid sukki, sokke, soki- ja sukakatkeid ning jalan\u00f5usid. N\u00e4itusel tutvustatakse ka vanu uskumusi ning parandamis- ja paikamisnippe. \u201ePealaest jalatallani\u201c n\u00e4ituste \u00fche kuraatori Tuuli Tubin McGinley s\u00f5nul osutus sari populaarseks. \u201eV\u00e4ga tore, et meil tekkisid selle kahe aasta jooksul n-\u00f6 sarik\u00fclastajad, kes k\u00e4isid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":17,"featured_media":185275,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[202],"tags":[260],"class_list":["post-185274","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudis","tag-naitus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/185274","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/17"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=185274"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/185274\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":185282,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/185274\/revisions\/185282"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/185275"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=185274"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=185274"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=185274"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}