{"id":168260,"date":"2025-04-17T10:11:44","date_gmt":"2025-04-17T10:11:44","guid":{"rendered":"https:\/\/visittartu.com\/?p=168260"},"modified":"2025-04-24T15:41:52","modified_gmt":"2025-04-24T15:41:52","slug":"maarjavalja-rohealale-tulevad-lambad-niidualad-ja-marjapoosad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/visittartu.com\/et\/maarjavalja-rohealale-tulevad-lambad-niidualad-ja-marjapoosad\/","title":{"rendered":"Maarjav\u00e4lja rohealale tulevad lambad, niidualad ja marjap\u00f5\u00f5sad"},"content":{"rendered":"
\n

Maarjam\u00f5isa linnaosas asuvast rohealast saab Tartu \u00dclikooli ja Tartu linna koost\u00f6\u00f6s linnalooduse oaas, kus on tartlastel v\u00f5imalik kogeda elurikast keskkonda ka linnast lahkumata.<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

Viljandi maantee ning Tartu \u00dclikooli Physicumi ja Chemicumi vahel asuval Maarjav\u00e4lja rohealal hakatakse linnalooduse rikastamiseks katsetama mitmesuguseid v\u00f5imalusi, et pakkuda elusloodusele vajalikke h\u00fcvesid ning inimestele silmailu ja tervislikku elukeskkonda. Rohealal veedavad oma suve lambad, sinna istutatakse elurikas taimekooslus ning ehitatakse v\u00e4li\u00f5ppeklass. Kohalikke ettev\u00f5tteid kutsutakse \u00fcles tutvustama ja katsetama rohealal oma uuenduslikke ja keskkonnahoidikke lahendusi.<\/p>\n

Maarjav\u00e4lja n\u00e4idisala maastikuarhitekt ja Tartu \u00dclikooli linna\u00f6koloogia nooremteadur Merle Karro-Kalberg \u00fctles, et Maarjav\u00e4ljast saab koht, kus on v\u00f5imalik tundma \u00f5ppida niidutaimi, vaadata lambaid ja aidata ka ise kaasa linnaruumi mitmekesistamisele. \u201eMe soovime luua koha, kus elurikka loodusega saab kokku puutuda igap\u00e4evases linnakeskkonnas ja kasv\u00f5i tahtmatult. Lastele ja noortele on m\u00f5eldud vaba m\u00e4ngu alad, mis \u00fchendavad m\u00e4ngu ja looduses viibimise. Maarjav\u00e4ljal saab pakkudel h\u00fcpata, k\u00fcngastel turnida, taimede vahel peitust m\u00e4ngida ning okstest ise midagi ehitada,\u201c \u00fctles Karro-Kalberg.<\/p>\n

Maikuu l\u00f5pus kolib rohealale Gotlandi t\u00f5ugu lambakari, kes v\u00f5tab masinatelt muru niitmise ja rohumaa hooldamise \u00fcle. Ajaloolises aia- ja karjamaade piirkonnas ongi lammaste abil niidu hooldamine tavaks olnud. Lisaks pakuvad lambad inimestele r\u00f5\u00f5mu ja k\u00f5ik linlased on oodatud suvel nendega s\u00f5prust looma. Lambaid v\u00f5ib vastastikusel kokkuleppel paitada, aga mitte toita, sest loomade seedimine on \u00f5rn. Eelmisel aastal oli sama lambakari Supilinna p\u00e4evadel, samuti hooldasid nad kliinikumi roheala. See kogemus n\u00e4itas, et lammastele inimesed ja linnakeskkond sobivad ning sel aastal saavad nad v\u00f5imaluse pikemalt linnakarjamaal olla.<\/p>\n

Tartu \u00dclikooli kantsler Kstina Noormetsa s\u00f5nul toob projekt \u00fclikooli rohealale vilka elu. \u201cKui projekti eestvedajad selle m\u00f5ttega \u00fclikooli poole p\u00f6\u00f6rdusid, olime kohe valmis t\u00fchjalt seisva roheala uute lahenduste katsetamiseks nende kasutusse andma. Projekti k\u00e4igus leiavad teadlased v\u00f5imalusi Tartu linna elurikkuse suurendamiseks ja pakuvad \u00fcmberkaudsetes hoonetes elavatele ja t\u00f6\u00f6tavatele inimestele rikastavat keskkonda. V\u00e4ga tore oleks ju suvise l\u00f5unapausi ajal rohealaga tutvuda ja saada uusi teadmisi kodupaiga looduse kohta,\u201d \u00fctles Noormets.<\/p>\n

Lisaks inimestele loodusl\u00e4hedase keskkonna loomisele on ala teine suur eesm\u00e4rk katsetada, mil viisil linna rohealasid elurikkamaks muuta. Maarjav\u00e4ljale on plaanitud niiduala taastamise katselapid, mille abil on Tartu \u00dclikooli teadlastel v\u00f5imalik saada v\u00e4\u00e4rtuslikku infot niitude loomise ja taastamise kohta. Merle Karro-Kalberg selgitas, et n\u00e4iteks katsetatakse mitut meetodit niitude loomiseks: k\u00fclvatakse Eestis kasvatatud omamaiseid taimeliike, tuuakse doonoralalt m\u00fckoriisaga rikastatud mulda ja rajatakse uued niidulaigud, mis seemneid edasi levitavad.<\/p>\n

\u201eNiidukatsete puhul peab arvestama, et koosluste v\u00e4ljakujunemine v\u00f5tab mitu aastat aega ja varuda tuleb veidi kannatust. Samas annab see nii linlastele kui ka teadlastele hea v\u00f5imaluse niidukatset \u00f6koloogilisest ja sotsiaalsest vaatepunktist rahulikult j\u00e4lgida. M\u00f5ne aasta p\u00e4rast on selgem, millised meetodid toimivad nii linnaloodusele kui ka inimestele. Neid teadmisi saame edaspidi julgemalt kasutada linna avalike haljasalade elurikkamaks muutmisel,\u201c \u00fctles Karro-Kalberg.<\/p>\n

N\u00e4idisalal on fookuses ka taimeliigid, mis tekitavad sageli vastakaid emotsioone. Uudistada saab kodumaiseid kanepitaimi ja liikuda n\u00f5geselab\u00fcrindis. N\u00f5geseid on inimesed tihti oma aedadest \u00e4ra p\u00f5lanud, kuid tegelikult on neil \u00f6kos\u00fcsteemis v\u00e4ga t\u00e4htis roll. Eelk\u00f5ige on n\u00f5ges oluline toidutaim paljudele liblikar\u00f6\u00f6vikutele, aidates kaasa linna elurikkuse s\u00e4ilitamisele. J\u00e4rele aidatakse ka linnas sageli puudulikku p\u00f5\u00f5sarinnet: rohealale istutatakse marjap\u00f5\u00f5said, mis sobivad lindudele ning pakuvad maiustamisv\u00f5imalust m\u00f6\u00f6duvatele inimestele.<\/p>\n

Maarjav\u00e4lja n\u00e4idisalal tehakse koost\u00f6\u00f6d ka Eesti P\u00f5llumajandusmuuseumis peagi avatava Maaelu Uudishimukeskusega (MUHK). Keskus tuleb uue p\u00fcsin\u00e4ituse \u201eLaudas\u00fcmfoonia\u201c puhul linnaloodusele appi s\u00f5nnikuga, millega v\u00e4etatakse n\u00e4idisala taimi.<\/p>\n

Maarjav\u00e4lja n\u00e4idisala loomist toetatakse programmi LIFE projektist Tartu Rohering, mille eesm\u00e4rk on elukeskkonna parandamine nii linnalooduse kui ka -inimese jaoks.<\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maarjam\u00f5isa linnaosas asuvast rohealast saab Tartu \u00dclikooli ja Tartu linna koost\u00f6\u00f6s linnalooduse oaas, kus on tartlastel v\u00f5imalik kogeda elurikast keskkonda ka linnast lahkumata. Viljandi maantee ning Tartu \u00dclikooli Physicumi ja Chemicumi vahel asuval Maarjav\u00e4lja rohealal hakatakse linnalooduse rikastamiseks katsetama mitmesuguseid v\u00f5imalusi, et pakkuda elusloodusele vajalikke h\u00fcvesid ning inimestele silmailu ja tervislikku elukeskkonda. Rohealal veedavad oma […]<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":168762,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[202],"tags":[277],"class_list":["post-168260","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudis","tag-tartu-linn"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/168260","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=168260"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/168260\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":168265,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/168260\/revisions\/168265"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/168762"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=168260"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=168260"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=168260"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}