{"id":160850,"date":"2025-01-21T11:35:51","date_gmt":"2025-01-21T11:35:51","guid":{"rendered":"https:\/\/visittartu.com\/?p=160850"},"modified":"2025-01-21T11:35:51","modified_gmt":"2025-01-21T11:35:51","slug":"tartu-linnamuuseum-tutvustab-baltisakslaste-elu-ja-loomingut","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/visittartu.com\/et\/tartu-linnamuuseum-tutvustab-baltisakslaste-elu-ja-loomingut\/","title":{"rendered":"Tartu linnamuuseum tutvustab baltisakslaste elu ja loomingut"},"content":{"rendered":"<p><strong>Alates 24. jaanuarist on Tartu linnamuuseumis avatud K\u00fcgelgenide perekonna liikmeid, nende loomingut ja esemeid tutvustav n\u00e4itus \u201cK\u00fcgelgenid. \u00dche baltisaksa perekonna lugu\u201d.<\/strong><\/p>\n<p>N\u00e4itus jutustab k\u00fclastajale teekonnast, mis algab 1798. aastal Eestis, kui siia saabusid Saksamaalt kaks kunstnikust venda, Gerhard ja Carl K\u00fcgelgen, ning l\u00f5peb 1980. aastatega, mil Saksa Demokraatlikus Vabariigis sai ajakirjanikuna tuntuks Bernt von K\u00fcgelgen. Laiaharuline K\u00fcgelgenide perekond on endast j\u00e4tnud j\u00e4lje mitmel alal, nende seas leidub arste, kirjamehi, leiutajaid jt, seevastu v\u00e4he m\u00f5isaomanikke. Erilise perekonna kapitaliks olid haritus, ettev\u00f5tlikkus, kunstimaitse ja \u00fchtehoidmine.<\/p>\n<p>Kunsti- ja kultuuriloolist ning genealoogilist n\u00e4itust, mille algatas K\u00fcgelgeni perekonna\u00fching, on juba eksponeeritud 2023. aastal L\u00fcneburgis ja Dresdenis ning 2024. aastal Tallinnas Mikkeli muuseumis. Tartu linnamuuseum on n\u00e4ituse viimane peatuspaik. V\u00e4ljapanek on saanud igas asukohas juurde oma aktsendid, seostudes K\u00fcgelgenide panusega kohalikku ellu.<\/p>\n<p>Tartu Linnamuuseumi direktor Risto Lehiste r\u00e4\u00e4gib, et baltisaksa p\u00e4rand meie aja- ning kultuuriloos on suurem kui t\u00e4nap\u00e4eva inimesed seda tunnetavad. \u201cTartu linnamuuseum p\u00fc\u00fcab seda teemat koos v\u00e4ikese Tartu aktsendiga kultuurihuvilistele avada. Baltisaksa ajalugu on juba kujunenud meie muuseumi \u00fcheks lemmikteemaks,\u201d r\u00e4\u00e4gib Lehiste. Eriti hea meel on direktoril selle \u00fcle, et n\u00e4ituse avamisel osalevad ka K\u00fcgelgenide perekonna liikmed ja n\u00e4ituse koostanud Saksa kolleegid. \u201c<em>Wir sind sehr dankbar!\u201d<\/em><\/p>\n<p>N\u00e4itus j\u00e4\u00e4b Tartu linnamuuseumis avatuks 27. aprillini. N\u00e4ituse publikuprogrammis toimuvad mitmed s\u00fcndmused:<\/p>\n<ul>\n<li>24.01 kell 16.00 Dr Matthias Donathi ingliskeelne ettekanne \u201eThe K\u00fcgelgen Story. A Baltic German family reflects European history\u201c ning kell 17.00 kunstiajaloolase Anne Untera kuraatorituur n\u00e4itusel<\/li>\n<li>13.02 kell 17.00 kunstiajaloolase Ingrid Sahki (Tartu \u00dclikooli kunstimuuseum) ettekanne \u201eRektor G. F. Parrot\u2019 portree. \u00dche maali loomise, kadumise ja leidmise lugu\u201c<\/li>\n<li>20.03 kell 17.00 Anne Untera ettekanne \u201eK\u00fcgelgenide naised \u2013 kunstnikud, abikaasad, emad\u201c ja sellele j\u00e4rgnev kuraatorituur n\u00e4itusel<\/li>\n<li>03.04 kell 17.00 Tartu \u00dclikooli germanistika professori Reet Benderi juhitud linnaekskursioon baltisaksa m\u00e4lupaikadesse Tartus<\/li>\n<li>24.04 kell 17.00 kunstiajaloolase Moonika Teemuse (Tartu \u00dclikooli raamatukogu) ettekanne Carl Morgensterni ja vendade K\u00fcgelgenide kirjavahetusest, sellele j\u00e4rgneb kuraatori Anne Untera kuraatorituur n\u00e4itusel<\/li>\n<\/ul>\n<p><em>Lisainfo: Maria Usk, Tartu Linnamuuseumi n\u00e4ituste osakonna juhataja, <u><a href=\"mailto:maria.usk@muuseum.tartu.ee\">maria.usk@muuseum.tartu.ee, <\/a><\/u>+372 517 7557<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Alates 24. jaanuarist on Tartu linnamuuseumis avatud K\u00fcgelgenide perekonna liikmeid, nende loomingut ja esemeid tutvustav n\u00e4itus \u201cK\u00fcgelgenid. \u00dche baltisaksa perekonna lugu\u201d. N\u00e4itus jutustab k\u00fclastajale teekonnast, mis algab 1798. aastal Eestis, kui siia saabusid Saksamaalt kaks kunstnikust venda, Gerhard ja Carl K\u00fcgelgen, ning l\u00f5peb 1980. aastatega, mil Saksa Demokraatlikus Vabariigis sai ajakirjanikuna tuntuks Bernt von K\u00fcgelgen. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":160851,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[202],"tags":[230,260],"class_list":["post-160850","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudis","tag-muuseum","tag-naitus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/160850","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=160850"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/160850\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":160855,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/160850\/revisions\/160855"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/160851"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=160850"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=160850"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=160850"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}