{"id":106084,"date":"2024-08-14T10:21:24","date_gmt":"2024-08-14T10:21:24","guid":{"rendered":"https:\/\/visittartu.com\/?p=106084"},"modified":"2024-10-02T10:55:45","modified_gmt":"2024-10-02T10:55:45","slug":"tartu-kultuurikeskuse-nimeks-saab-siuru","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/visittartu.com\/et\/tartu-kultuurikeskuse-nimeks-saab-siuru\/","title":{"rendered":"Tartu kultuurikeskuse nimeks saab Siuru"},"content":{"rendered":"

Tartu s\u00fcdalinna kultuurikeskuse nimekonkursil valis \u017e\u00fcrii 280 pakkumise seast kultuurikeskusele nimeks Siuru<\/strong>.<\/p>\n

Siuru nime pakkusid teineteisest s\u00f5ltumatult v\u00e4lja tartlased\u00a0T\u00f5nis Tatar<\/strong>\u00a0ja\u00a0Piret Tarto<\/strong>.<\/p>\n

Tartu \u00dclikooli kunstiajaloo lektor T\u00f5nis Tatar \u00fctles nime valikut p\u00f5hjendades, et Siuru oli sada aastat tagasi k\u00f5ige \u00e4gedam, nooruslikum, m\u00e4ssumeelsem ja avangardistlikum r\u00fchmitus Eesti kultuuris. \u201eSee oli Pallase kunsti\u00fchingu ja kunstikooli kaasaegne. Pallase kunstikool ja galerii on t\u00e4na Tartus t\u00e4iesti olemas, miks mitte ka Siuru kultuurikeskus? Siuru on minu meelest ka ilus s\u00f5na \u2013 suup\u00e4rane, korraga murdeline ja moodne. Minu jaoks k\u00f5lab Siuru kultuurikeskus sama ilusti nagu n\u00e4iteks Kiasma kunstimuuseum v\u00f5i Oodi raamatukogu Helsingis,\u201c s\u00f5nas Tatar.<\/p>\n

Piret Tarto \u00fctles, et tal oli algusest peale selline tunne, et kultuurikeskuse nimi peaks tulema “Kalevipojast” ja Eesti m\u00fctoloogiast. \u201eSiuru-lind on m\u00fc\u00fctiline lind meie rahvuseeposes. Kirjandusr\u00fchmituse nimena t\u00e4histab Siuru loomise r\u00f5\u00f5mu ja m\u00f6\u00f6dunud sajandi algupoole t\u00e4rkavat eesti kultuuri,\u201c selgitas Tarto.<\/p>\n

Nimi Siuru ilmus esimest korda eesti kultuurilukku eeposes \u201eKalevipoeg\u201c:<\/p>\n

Siuru-lindu, Taara t\u00fctar,<\/em><\/p>\n

Siidinarmal sulgedega,<\/em><\/p>\n

S\u00fcndis isa sundimata,<\/em><\/p>\n

Kasvas ema haudumata,<\/em><\/p>\n

Vanaisa valmisteli<\/em><\/p>\n

T\u00fctterelle tuuletiivad<\/em><\/p>\n

Miska lapsi liugenekse,<\/em><\/p>\n

Kaugele kandenekse.<\/em><\/p>\n

Arvatakse, et Siuru on eepose autori Friedrich Reinhold Kreutzwaldi leiutatud s\u00f5na, tuginedes m\u00fc\u00fctilisele sinilinnu kujundile ja murdes\u00f5nale \u201etsiuruma\u201c (l\u00f5\u00f5ritama). Laulud siniste sulgedega imelinnust ja unistustest \u00fchendavad paljusid kultuure kogu maailmas. Samuti on Siurut seostatud soomekeelse s\u00f5naga “kiuru”, mis t\u00e4hendab l\u00f5okest ja mida l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltes on h\u00e4\u00e4ldatud ka kui \u201etsiuru\u201c. Siuru nime kasutas ka kirjandusr\u00fchmitus, mis loodi 1917. aastal ja kuhu kuulusid August Gailit, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson ja Henrik Visnapuu. K\u00f5ik peale Underi olid Tartuga tihedasti seotud inimesed.<\/p>\n

Selle aasta mais\u00a0 ja juunis toimunud avalikul ideekorjel pakkusid tartlased kultuurikeskusele 185 unikaalset nime, kokku tehti 280 pakkumist.<\/p>\n

Pakkumiste seast valis nime v\u00e4lja \u017e\u00fcrii koosseisus Tartu linnapea Urmas Klaas, abilinnapea Elo Kiivet, s\u00fcdalinna kultuurikeskuse juht Aavo Kokk, Tartu Linnaraamatukogu juht Kristina Pai, Tartu Kunstimuuseumi juht Joanna Hoffmann, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja ja nimeuurija Peeter P\u00e4ll, kirjanik ja semiootik Valdur Mikita, kirjanik Kristiina Ehin ja loovagentuuri Bond juht Nils Kajander.<\/p>\n

Nimekonkursi \u017e\u00fcrii kohtus suve jooksul mitmel korral ja arutas pakutud nimesid p\u00f5hjalikult, anal\u00fc\u00fcsides nii nimede t\u00e4hendust kui ka nende praktilisi kasutusv\u00f5imalusi. K\u00f5ne all oli ka rahvasuus juba tuntud nimi S\u00fcku, mida ideekorjel pakuti v\u00e4lja 21 korral. S\u00fcku oli algselt kasutusel suup\u00e4rase l\u00fchendina projektiga t\u00f6\u00f6tavate inimeste hulgas ja hakkas tasapisi avalikkuses levima 2020. aasta kevadel.<\/p>\n

\u017d\u00fcrii j\u00f5udis oma arutelude l\u00f5puks \u00fcksmeelselt otsusele, et parim nimi kultuurikeskusele on Siuru.<\/p>\n

Tartu linnapea\u00a0Urmas Klaas<\/strong>\u00a0t\u00e4nab k\u00f5iki, kes nimekonkursile oma ettepaneku tegid. \u201eMul on v\u00e4ga hea meel, et tartlased nii aktiivselt oma ideid jagasid ja et k\u00f5ikide nimede hulgas oli just see meie kultuuriloos t\u00e4henduslik nimi nagu Siuru.\u201c<\/p>\n

\u017d\u00fcriliikmete kommentaare<\/strong><\/p>\n

Kultuurikeskuse juht\u00a0Aavo Kokk<\/strong>: \u201eTartu on eesti kunstm\u00fctoloogia kohaselt Taaralinn ja Kreutzwaldi kohaselt on Siuru eesti m\u00fc\u00fctilise peajumala Taara t\u00fctar. Saa siis aru sealt \u201eKalevipojast\u201c aru, kas Siuru on lind v\u00f5i neiu. Tartus juba ammu ennast sisse seadnud kunstm\u00fctoloogilise Vanemuise k\u00f5rvale on n\u00fc\u00fcd hea v\u00f5imalus tuua ka Siuru. Vanemuine ja Siuru \u2013 kaks kandvat kultuuri loomise maja Tartus.\u201c<\/p>\n

Kirjanik\u00a0Valdur Mikita<\/strong>\u00a0arvates r\u00f5hutab see rahvuseeposest tuntud m\u00fc\u00fctiline lind eesti kultuuri j\u00e4rjepidevust \u00fcle aegade. \u201eSiuru oli suurem kui pelgalt kirjandusr\u00fchmitus, need loojad m\u00f5testasid eesti kultuur laiemalt. Lisaks sellele on Siuru \u00fcks ilus, m\u00fc\u00fctilise k\u00f5laga nimi.\u201c<\/p>\n

Kirjanik\u00a0Kristiina Ehin<\/strong>: “Siuru v\u00f5tab k\u00f5ik selle maja tegevusvaldkonnad kenal kombel kokku, j\u00e4ttes palju k\u00e4ra tekitanud S\u00fcku t\u00e4histama selle hoone planeerimise aega. Siurulinnu tiivasirutusse mahuvad \u00e4ra k\u00f5ik kaunid kunstid, loominguline enesev\u00e4ljendus ja kultuurip\u00fcrgimused. Sinna mahub ka rinda r\u00f5\u00f5msaks tegev meelelahutus, kino, kohvikud ja vaba aeg. Loodan, et Siurul on Tartu ja kogu Eesti kultuurile \u00fchendav ja tiivustav m\u00f5ju.”<\/p>\n

Tartu abilinnapea\u00a0Elo Kiiveti<\/strong>\u00a0s\u00f5nul toob Siuru kokku ajaloo ja tuleviku, maailmaloomise m\u00fc\u00fcdi ja kultuuri loomise ambitsiooni. \u201eSelles\u00a0 nimes on nii lennukust kui ka j\u00f5udu, see k\u00f5lab v\u00e4ekalt nii eesti keeles kui ka v\u00f5\u00f5ramaalastele. Siuru seob kokku erinevad kultuurivaldkonnad ja sellel on kultuurilooliselt tugev vundament, millele on hea rajada uut kultuurikeskust.\u201c<\/p>\n

Tartu Kunstimuuseumi juht\u00a0Joanna Hoffmann<\/strong>: \u201eSiuru k\u00f5lab nagu haldjakeeles ja on atraktiivse k\u00f5laga nii eestlastele kui ka v\u00e4lismaalastele. Samuti meeldib mulle selle s\u00f5na t\u00e4henduse side eesti kultuuri juurtega. Uus kultuurikeskus tuleb k\u00f5ige paremas m\u00f5ttes moodne, aga teatud j\u00e4rjepidevust ja sidet meie kultuuriajalooga see nimi igal juhul pakub.\u201c<\/p>\n

Loovagentuuri Bond juht\u00a0Nils Kajander\u00a0<\/strong>leidis samuti, et m\u00fc\u00fctiline lind Eesti rahvuseeposest ja muistsest m\u00fctoloogiast sobib v\u00e4ga h\u00e4sti kultuurikeskuse nimeks. \u201eSinilindu on seostatud maailma loomisega, samamoodi k\u00e4ivad kunst ja uue loomine alati k\u00e4sik\u00e4es. Sellel nimel on ilus ja v\u00f5imas k\u00f5la ning t\u00e4hendus eesti keeles \u2013 ja ainult eesti keeles. Ja samas on see nimi, mis on suup\u00e4rane ka v\u00e4lismaalaste.\u201c<\/p>\n

K\u00f5ikide v\u00e4lja pakutud nimedega saab tutvuda siin lehel<\/a>.<\/p>\n

Lisainfo: s\u00fcdalinna kultuurikeskuse juht Aavo Kokk,\u00a0Aavo.Kokk@tartu.ee<\/a>, tel 5680 4410.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tartu s\u00fcdalinna kultuurikeskuse nimekonkursil valis \u017e\u00fcrii 280 pakkumise seast kultuurikeskusele nimeks Siuru. Siuru nime pakkusid teineteisest s\u00f5ltumatult v\u00e4lja tartlased\u00a0T\u00f5nis Tatar\u00a0ja\u00a0Piret Tarto. Tartu \u00dclikooli kunstiajaloo lektor T\u00f5nis Tatar \u00fctles nime valikut p\u00f5hjendades, et Siuru oli sada aastat tagasi k\u00f5ige \u00e4gedam, nooruslikum, m\u00e4ssumeelsem ja avangardistlikum r\u00fchmitus Eesti kultuuris. \u201eSee oli Pallase kunsti\u00fchingu ja kunstikooli kaasaegne. Pallase kunstikool […]<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":106085,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[202],"tags":[277],"class_list":["post-106084","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudis","tag-tartu-linn"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106084","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=106084"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106084\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":106091,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106084\/revisions\/106091"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/106085"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=106084"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=106084"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=106084"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}