{"id":103600,"date":"2024-07-16T09:53:47","date_gmt":"2024-07-16T09:53:47","guid":{"rendered":"https:\/\/visittartu.com\/?p=103600"},"modified":"2024-11-05T20:47:53","modified_gmt":"2024-11-05T20:47:53","slug":"kultuuripuhkus-tartus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/visittartu.com\/et\/kultuuripuhkus-tartus\/","title":{"rendered":"T\u00f5eline kultuuripuhkus"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Tartu on l\u00e4bi sajandite olnud hinnatud kultuurilinn<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Siinsest \u00fclikoolist v\u00f5rsus esimene rahvuslik eliit, siin alustasid oma tegevust esimesed ajalehed ja kultuuriseltsid, s\u00fcndis rahvusteater ning \u00fchtlasi toimus ka esimene rahvuslik \u00fcldlaulupidu.\u00a0Tartu ajalugu<\/a> ja vaimsust kannavad lisaks Tartu \u00dclikoolile edasi mitmed puitlinnaosad, ajaloolised ehitised, eriilmelised muuseumid ja palju muud.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"Raekoja_plats_Tartu_Mana_Kaasik\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Raekoja plats, Mana Kaasik<\/figcaption>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/figure>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Raekoja plats<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Klassitsistliku hoonestusega trapetsikujuliselt linna keskv\u00e4ljakult,\u00a0Tartu Raekoja platsilt<\/a>, v\u00f5is 18. sajandil leida linna t\u00e4htsaima turu \u2013 der Grosse Markt ehk Suurturg. Platsil asub varaklassitsistlik\u00a0Tartu Raekoda<\/a>, mis on juba kolmandaks hooneks samal kohal. 1998. aastast ehib Tartu Raekoja esist populaarseks kohtumispaigaks saanud\u00a0purskkaev suudlevate tudengitega<\/a>. Raekoja tornis k\u00f5lab iga p\u00e4ev kellam\u00e4ng, mille 18 kella on valmistanud Saksamaal Karlsruhe kellatehases ning 16 kella valati kellam\u00e4ngu 15. aastap\u00e4evaks Hollandi Kuninglikus Valukojas.\u00a0Nii Raekoja plats kui Raekoda on p\u00f5nevad vaatamisv\u00e4\u00e4rsused just arhitektuuri poolest. Siit leiab\u00a0<\/span>Viltuse maja<\/a>, mis on platsi p\u00f5hjak\u00fclje k\u00f5ige kummalisem ja pilkup\u00fc\u00fcdvam hoone. Maja kutsutakse ka Tartu Pisa torniks, sest hoone on \u00fchele k\u00fcljele kaldu. Hoones asub ka\u00a0<\/span>Tartu Kunstimuuseum<\/a>. J\u00f5epoolses otsas asuv\u00a0<\/span>National Geographic<\/em>\u2019u kollane aken, mis Tartu2024 raames sai roosaks v\u00e4rvitud, esindab Tartut kui \u00fcht L\u00f5una-Eesti 21 avastamist v\u00e4\u00e4rt paigaks.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Tartu koos L\u00f5una-Eestiga on Euroopa kultuuripealinn aastal 2024! See on kogu Eesti suurs\u00fcndmus, mis pakub erilisi kultuurielamusi nii Tartus kui ka kogu L\u00f5una-Eestis. Terve aasta v\u00e4ltav programm on inspireeritud loovkonseptsioonist\u00a0Elluj\u00e4\u00e4mise Kunstid. Lisaks on Tartu 2024 eesm\u00e4rk astuda samme keskkonnahoidliku tuleviku pool, seega k\u00f5ik s\u00fcndmused on korraldatud keskkonda silmas pidades.<\/p>

Kultuuripealinna programmist leiab kontserte, pidusid, n\u00e4ituseid ja palju muud – Tartu t\u00e4idab armastusega\u00a0Suudlev Tartu<\/a>, tuliseid arutelusid pakub\u00a0Alasti T\u00f5de<\/a> ning suvel saab linnaruumi nautida Autovabaduse puiesteel. Kultuuripealinna programm toob siia \u00fcle 1000 eriilmelise s\u00fcndmuse. Tutvu Tartu 2024 s\u00fcndmustega\u00a0SIIN<\/a>.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"Tartu2024_maam\u00e4rk_Peeter_Paaver\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Tartu 2024 maam\u00e4rk, Peeter Paaver<\/figcaption>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/figure>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"Tartu\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Tartu \u00dclikooli peahoone, Ragnar Vutt<\/figcaption>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/figure>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Tartu \u00dclikooli hooneansambel<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Tartu kui kultuurilinna arengut on suuresti m\u00f5jutanud 1632. aastal asutatud\u00a0Tartu \u00dclikool, mille peahoone on vaieldamatu arhitektuurip\u00e4rl. Hoone on ehitatud 1804\u20131809 Johann Wilhelm Krause projekti j\u00e4rgi, pidulik avaaktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast peale on peahoone\u00a0aula<\/a>\u00a0k\u00f5ikide \u00fclikoolielu suurs\u00fcndmuste ja pidup\u00e4evade t\u00e4histamiste oluliseks osaks. Seal korraldatakse konverentse ja t\u00e4nu v\u00e4ga heale akustikale ka kontserte.Klassitsistlikus stiilis aulat ja peahoone p\u00f6\u00f6ningukorrusel asuvat endisaegset tudengikartserit saab k\u00fclastada\u00a0T\u00dc kunstimuuseumi<\/a>\u00a0vahendusel.\u00a0Tartu \u00dclikooli\u00a0muuseum<\/a>\u00a0<\/strong>toomkirikus tutvustab teaduse ja \u00fclikoolihariduse ajalugu 17. sajandist t\u00e4nap\u00e4evani. \u00dclikooli all tegutsevad veel\u00a0Tartu t\u00e4hetorn<\/a>,\u00a0vana anatoomikum<\/a>\u00a0ja\u00a0Tartu \u00dclikooli botaanikaaed<\/a>\u00a0ja kesklinnast veidi kaugemal asuv\u00a0loodusmuuseum<\/a>.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"Tartu_Toomkirik_Jaak_Nilson\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Tartu Toomkirik, Jaan Nilson<\/figcaption>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/figure>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Toomem\u00e4gi<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Kui soovid jalutada l\u00e4bi keskaegse Tartu piiskopiriigi keskuse, siis tasub sammud seada Toomem\u00e4ele. Muinasajal asus seal varaseim eestlaste linnus Tarbatu ja hiljem piiskopilinnuse ja toomkirikuga piiskopiriigi keskus. Peale P\u00f5hjas\u00f5da tasandati Rootsi ajal rajatud bastionid ja h\u00e4vitati piiskopilinnus. 19. sajandi alguses l\u00e4ks Toomem\u00e4gi \u00fclikooli valdusesse ning sinna rajati park ja \u00fclikooli hooned. Tegemist on \u00fclikoolilinnaku s\u00fcdamega, kus toomkiriku varemetes asub n\u00fc\u00fcd Tartu \u00dclikooli muuseum.Tartu toomkirik<\/a> on \u00fcks suurimaid ning ainus kahe torniga keskaegne kirik Eestis. Kirikut hakati ehitama 13. sajandil ning seda\u00a0 t\u00e4iendati 16. sajandi alguseni. Alates 2005. aasta kevadest on tornid huvilistele avatud.\u00a0 Toomem\u00e4elt leiad veel\u00a0Kuradisilla<\/a>, mis on \u00fcks v\u00e4heseid s\u00e4ilinud 20. sajandi alguse betoonsildu. Sild ehitati Vene Romanovite tsaarid\u00fcnastia 300. juubeliks 1913. aastal ning oli p\u00fchendatud Aleksander I m\u00e4lestusele. Selle nimi v\u00f5ib p\u00e4rineda vastandusest l\u00e4heduses asuvale heledamale\u00a0Inglisillale<\/a>, mis valmis 1838. aastal. Silla nimi arvatakse tulenevat nimetusest \u201einglise sild\u201c, sest Toomem\u00e4e park on rajatud inglise stiilis.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"Linnamuuseum_JuhanVoolaid\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Linnamuuseum, Juhan Voolaid <\/figcaption>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/figure>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Tartu linnamuuseumid<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Tartut peetakse muuseumide linnaks, sest siit leiab iga kultuurihuviline omale sobiva.\u00a0Tartu Linnamuuseumis<\/a>\u00a0saab l\u00e4hemalt tutvuda linna mitmek\u00fclgse ajalooga, leiab Tartu vanemat aega kajastava arheoloogiakogu, linna ruumilist arengut esitlevat fotokogu ning arhiivi- ja esemekogusid, kus on \u00fcle 158 tuhande s\u00e4ilitatud eseme. Linnamuuseumi allasutustena t\u00f6\u00f6tavad veel:19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum<\/a>, mis tutvustab 1830. aastate kodanikumaja biidemeieri stiilis interj\u00f6\u00f6riga. Muuseum asub 1740. aastatel valminud puust elumajas, mis on Tartus s\u00e4ilinuist \u00fcks vanemaid;\u00a0KGB kongide muuseum<\/a>\u00a0pakub sissevaadet Tartu NKVD (KGB) eeluurimisvangla kongidesse;\u00a0Oskar Lutsu majamuuseum<\/a>\u00a0kutsub vaatama kirjaniku kodu Tammelinnas;\u00a0Tartu Laulupeomuuseum<\/a>\u00a0esitleb eesti laulupidude traditsiooni ning Tartu rolli selle kujunemisel.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"Visittartu_Tartu_ERM_Eesti_Rahva_Muuseum_droonipilt_Ragnar_Vutt\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Eesti Rahva Muuseum, Ragnar Vutt<\/figcaption>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/figure>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Eesti Rahva Muuseum<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Tartu k\u00f5ige s\u00e4ravamaks p\u00e4rliks peetakse loomulikult 1909. aastal loodud\u00a0Eesti Rahva Muuseumi.\u00a02016. aastal sai muuseum endale uue kodu, mis asub k\u00f5igest kahe kilomeetri kaugusel kesklinnast. Lisaks uuele peahoonele h\u00f5lmab muuseumikompleks vana Raadi m\u00f5isas\u00fcdame, j\u00e4rve, dendro- ja teemapargi ala ning osaliselt s\u00e4ilinud s\u00f5jalennuv\u00e4lja stardiraja. 6000 m2<\/sup>\u00a0n\u00e4itusepinnalt leiab Eesti ja soome-ugri rahvaste kultuuriloo p\u00fcsin\u00e4itused, kunstigaleriid ning igap\u00e4evaselt toimuvad muusika-, teatri- ja filmis\u00fcndmused.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Jaani kirik, Uku Peterson<\/figcaption>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/figure>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Jaani kirik ja kultuurikvartal<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Linna jaoks \u00fcheks olulisemaks ehitiseks on\u00a0Jaani kirik, mis on P\u00f5hja-Euroopa ainulaadsemaid n\u00e4iteid keskaegsest sakraalehitisest. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne \u00fcldkuju s\u00e4ilinud. Kiriku kellatornist avaneb k\u00fclastajale imeline vaade Tartu vanalinnale ja Jaani kvartalile. Jaani kvartalis asuvalt\u00a0Antoniuse \u00f5uelt\u00a0leiab kunstnikke ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6lisi \u00fchendava Antoniuse Gildi. 1449. aastal kuulus sealne ulatuslik maa-ala V\u00e4ikese Gildi t\u00e4navast kuni Lutsu t\u00e4navani P\u00fcha Antoniuse gildile. Sealses kolmes majas tegutsevad kunsti- ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6kojad, mis ammutavad ideid ka esivanemate k\u00e4sit\u00f6\u00f6kunstist, kuid eelk\u00f5ige on tegemist moodsat disaini pakkuvate kunstnikega. Antoniuse \u00f5uealal toimuvad vaba\u00f5hu\u00fcritused, laadad, kontserdid ja on avatud kohvik-resto. \u00d5pitubasid pakuvad K\u00f6\u00f6snerikoda, Maitseelamuste koda, Nahastuudio, Jaanika kutsed ja Savikoda.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"Pauluse\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Pauluse kirik, Ragnar Vutt<\/figcaption>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/figure>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Pauluse kirik<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Ainulaadne ja suurejooneline kirikute seas on \u00fche 20. sajandi tunnustatuima Soome arhitekti Eliel Saarineni projekteeritud Tartu Pauluse kirik,\u00a0<\/strong>mis on arhitekti loomingus v\u00e4ga erandlik teos, kus on \u00f5nnestunud siduda rahvusromantiliselt geomeetrilisema kujundusega sisu ning klassikalisem ja monumentaalne v\u00e4limus. II maailmas\u00f5jas kirik p\u00f5les ning selle taastamine N\u00f5ukogude korra tingimustes oli keeruline ja aegan\u00f5udev. L\u00f5plikult valmis kirik 2015. aastal. Juugendlik Tartu Pauluse kirik on Eesti esimene uuestiililine ning ainus juugendstiilis sakraalhoone, mist\u00f5ttu on see kogu L\u00e4\u00e4nemere-piirkonnas unikaalne arhitektuurim\u00e4lestis ja huvipakkuv turismiobjekt.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"Vanemuine_Mana_Kaasik\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Teater Vanemuine, Mana Kaasik<\/figcaption>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/figure>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Tartu teatrid<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\u00a0<\/p>

Tartust leiad\u00a0Vanemuise<\/a>\u00a0\u2013 Eesti vanima teatri \u2013, mis on \u00fchtlasi ainus kolme\u017eanriteater Baltikumis. Teatri k\u00e4sutuses on kolm erinevat maja \u2013\u00a0Vanemuise suur maja, ajalooline juugendstiilis\u00a0Vanemuise v\u00e4ike maja<\/a>, mis oli esimene n\u00f5uetekohane teatrihoone linnas, ning Emaj\u00f5e kaldal paiknev\u00a0black-box<\/em>-t\u00fc\u00fcpi Sadamateater, mis on multifunksionaalne teatri- ja kontserdiruum. Teatrihooaeg on septembrist maini, kuid erinevate suveprojektide p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et teater tegutseb aastaringselt. Tartu Uus Teater<\/a> tegutseb 2011. aastast keskaegses hoones, kus 13. sajandi keskpaigas asus P\u00fcha Vaimu Kirik. Karlova Teater<\/a> on veel \u00fcks endises p\u00fchakojas pesitsev v\u00e4iketeater \u2013 n\u00fc\u00fcdne teatrimaja ehitati 1931. aastal legendaarse Arnold Matteuse projekti j\u00e4rgi Tartu Kolgata baptistikoguduse palvemajaks, mis 2014. aastal teatrimajaks p\u00fchitseti.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"Visit_Tartu_River_Emaj\u00f5gi\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Laevad Emaj\u00f5el, Mana Kaasik<\/figcaption>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/figure>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

M\u00f5isaarhitektuur<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Linnasiseselt leiab mitmeid ajaloo- ja kultuurih\u00f5ngulisi m\u00f5isaid, mis on vaatamisv\u00e4\u00e4rsed nii arhitektuuri kui ajaloo poolest. Praegu Tartu linna piiridesse j\u00e4\u00e4v T\u00e4htvere m\u00f5is<\/a> kuulus vanasti hoopis N\u00f5o kihelkonna koosseisu. Keskajal kuulus m\u00f5is Tartu piiskopile ning Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgselt asus peahoones Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut. T\u00e4nap\u00e4eval on m\u00f5isast saanud \u00fcks Eesti Maa\u00fclikooli \u00f5ppehoonetest.\u00a0Karlova m\u00f5is<\/a> asutati 1793. aastal, mil see eraldati T\u00e4htvere m\u00f5isast. 1828 sai m\u00f5isa omanikuks Thaddeus von Bulgarin, kes lasi ehitada hoone kaks korda suuremaks ja tollal sai sellest kohaliku vene kultuurielu keskus.\u00a0 Hetkel on m\u00f5isa sisemus osaliselt renoveeritud ja ekskursioonid toimuvad ettetellimisel giid Elina Aroga. Ropka \u00fchekorruseline kivist m\u00f5isamaja ehitati 19. sajandi esimesel poolel.\u00a0Ropkam\u00f5isa<\/a> hooned asuvad kahel pool Ropka teed, kompleksist on s\u00e4ilinud veel moonakamaja, karjalaut, \u00fcmberehitatud tall, mis kuulub AS Eviko-le, ait, kelder ja park. Tartu linna ja valla piirile j\u00e4\u00e4b Raadi m\u00f5is<\/a>, mille hiilgeajaks v\u00f5ib pidada 19. sajandi esimest poolt, mil omanikud l\u00e4visid tihedalt nimekate muusikute ja kunstiinimestega. M\u00f5is paistis teiste hulgast silma rikkaliku kunsti- ja raamatukogu ning salongi\u00f5htute poolest. K\u00fclastajatele on avatud m\u00f5isa veetorn, j\u00e4\u00e4kelder ja restaureeritud piirdem\u00fc\u00fcr ning m\u00f5isakompleksi keskel looduslik Raadi j\u00e4rv ja taastatud m\u00f5isapark.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"Supilinn\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Supilinn<\/figcaption>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/figure>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Puitlinnaosad<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

18. sajandi keskpaigas kujunenud Tartu ajalooline linnaosa\u00a0Supilinn<\/a>\u00a0on ainulaadseks kohaks ning endiseks aguliks ja eeslinnaks. Sealsed eri v\u00e4rvides oman\u00e4olised puitmajad, rohelust t\u00e4is hoovid, Emaj\u00f5gi ja konnatiik on kohtumispaigaks linnale ja maale ning osa supilinlastele omasest identiteedist ja kogukonnatundest. Sellele k\u00f5igele annavad veel lisav\u00e4\u00e4rtust k\u00fclakiik,\u00a0legendaarne Herne pood, pagari\u00e4ri Saiasahwer, omap\u00e4rane t\u00e4navakunst ja igakevadised linnaosap\u00e4evad.\u00a0Puumajad Lutsu, Jaani ja Laial\u00a0t\u00e4naval on Tartu vanimad puumajad, mis ehitati 18. sajandil. Tegemist on \u00fchekorruseliste baroksete kelp- ja poolkelpkatuste ja varaklassitsistlike plaanilahendustega majadega, milles on s\u00e4ilinud ka mantelkorstnad. K\u00f5ik hooned j\u00e4id 1775. aasta suurtulekahjust puutumata. Lutsu 2 aadressil, M\u00e4nguasjamuuseumi teatrimajas, on alles keskaegne kerish\u00fcpokaustahi, mida on v\u00f5imalik ka k\u00fclastajatel n\u00e4ha. Lisaks leiab sellelt hoonelt Tartu vanima algup\u00e4rase v\u00e4lisukse. Ajalooliste puidust hoonetega saab tutvust teha ka\u00a0Karlova linnaosas<\/a>, kus korraldatakse iga-aastaseid Karlova P\u00e4evi, et tutvustada terve n\u00e4dala v\u00e4ltel suurt puidust linnaosa.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tartu on l\u00e4bi sajandite olnud hinnatud kultuurilinn Siinsest \u00fclikoolist v\u00f5rsus esimene rahvuslik eliit, siin alustasid oma tegevust esimesed ajalehed ja kultuuriseltsid, s\u00fcndis rahvusteater ning \u00fchtlasi toimus ka esimene rahvuslik \u00fcldlaulupidu.\u00a0Tartu ajalugu ja vaimsust kannavad lisaks Tartu \u00dclikoolile edasi mitmed puitlinnaosad, ajaloolised ehitised, eriilmelised muuseumid ja palju muud. Raekoja plats, Mana Kaasik Raekoja plats Klassitsistliku hoonestusega […]<\/p>\n","protected":false},"author":14,"featured_media":106261,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[203],"tags":[233,207,231],"class_list":["post-103600","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid","tag-kultuur","tag-linnapuhkus","tag-teater"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103600","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/14"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=103600"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103600\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":151849,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103600\/revisions\/151849"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/106261"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=103600"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=103600"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/visittartu.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=103600"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}