Tartu on läbi sajandite olnud hinnatud kultuurilinn
Siinsest ülikoolist võrsus esimene rahvuslik eliit, siin alustasid oma tegevust esimesed ajalehed ja kultuuriseltsid, sündis rahvusteater ning ühtlasi toimus ka esimene rahvuslik üldlaulupidu. Tartu ajalugu ja vaimsust kannavad lisaks Tartu Ülikoolile edasi mitmed puitlinnaosad, ajaloolised ehitised, eriilmelised muuseumid ja palju muud.
Raekoja plats
Klassitsistliku hoonestusega trapetsikujuliselt linna keskväljakult, Tartu Raekoja platsilt, võis 18. sajandil leida linna tähtsaima turu – der Grosse Markt ehk Suurturg. Platsil asub varaklassitsistlik Tartu Raekoda, mis on juba kolmandaks hooneks samal kohal. 1998. aastast ehib Tartu Raekoja esist populaarseks kohtumispaigaks saanud purskkaev suudlevate tudengitega. Raekoja tornis kõlab iga päev kellamäng, mille 18 kella on valmistanud Saksamaal Karlsruhe kellatehases ning 16 kella valati kellamängu 15. aastapäevaks Hollandi Kuninglikus Valukojas. Nii Raekoja plats kui Raekoda on põnevad vaatamisväärsused just arhitektuuri poolest. Siit leiab Viltuse maja, mis on platsi põhjakülje kõige kummalisem ja pilkupüüdvam hoone. Maja kutsutakse ka Tartu Pisa torniks, sest hoone on ühele küljele kaldu. Hoones asub ka Tartu Kunstimuuseum. Jõepoolses otsas asuv National Geographic’u kollane aken, mis Tartu2024 raames sai roosaks värvitud, esindab Tartut kui üht Lõuna-Eesti 21 avastamist väärt paigaks.
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024
Tartu koos Lõuna-Eestiga on Euroopa kultuuripealinn aastal 2024! See on kogu Eesti suursündmus, mis pakub erilisi kultuurielamusi nii Tartus kui ka kogu Lõuna-Eestis. Terve aasta vältav programm on inspireeritud loovkonseptsioonist Ellujäämise Kunstid. Lisaks on Tartu 2024 eesmärk astuda samme keskkonnahoidliku tuleviku pool, seega kõik sündmused on korraldatud keskkonda silmas pidades.
Kultuuripealinna programmist leiab kontserte, pidusid, näituseid ja palju muud – Tartu täidab armastusega Suudlev Tartu, tuliseid arutelusid pakub Alasti Tõde ning suvel saab linnaruumi nautida Autovabaduse puiesteel. Kultuuripealinna programm toob siia üle 1000 eriilmelise sündmuse. Tutvu Tartu 2024 sündmustega SIIN.
Tartu Ülikooli hooneansambel
Tartu kui kultuurilinna arengut on suuresti mõjutanud 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, mille peahoone on vaieldamatu arhitektuuripärl. Hoone on ehitatud 1804–1809 Johann Wilhelm Krause projekti järgi, pidulik avaaktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast peale on peahoone aula kõikide ülikoolielu suursündmuste ja pidupäevade tähistamiste oluliseks osaks. Seal korraldatakse konverentse ja tänu väga heale akustikale ka kontserte.Klassitsistlikus stiilis aulat ja peahoone pööningukorrusel asuvat endisaegset tudengikartserit saab külastada TÜ kunstimuuseumi vahendusel. Tartu Ülikooli muuseum toomkirikus tutvustab teaduse ja ülikoolihariduse ajalugu 17. sajandist tänapäevani. Ülikooli all tegutsevad veel Tartu tähetorn, vana anatoomikum ja Tartu Ülikooli botaanikaaed ja kesklinnast veidi kaugemal asuv loodusmuuseum.
Toomemägi
Kui soovid jalutada läbi keskaegse Tartu piiskopiriigi keskuse, siis tasub sammud seada Toomemäele. Muinasajal asus seal varaseim eestlaste linnus Tarbatu ja hiljem piiskopilinnuse ja toomkirikuga piiskopiriigi keskus. Peale Põhjasõda tasandati Rootsi ajal rajatud bastionid ja hävitati piiskopilinnus. 19. sajandi alguses läks Toomemägi ülikooli valdusesse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Tegemist on ülikoolilinnaku südamega, kus toomkiriku varemetes asub nüüd Tartu Ülikooli muuseum.Tartu toomkirik on üks suurimaid ning ainus kahe torniga keskaegne kirik Eestis. Kirikut hakati ehitama 13. sajandil ning seda täiendati 16. sajandi alguseni. Alates 2005. aasta kevadest on tornid huvilistele avatud. Toomemäelt leiad veel Kuradisilla, mis on üks väheseid säilinud 20. sajandi alguse betoonsildu. Sild ehitati Vene Romanovite tsaaridünastia 300. juubeliks 1913. aastal ning oli pühendatud Aleksander I mälestusele. Selle nimi võib pärineda vastandusest läheduses asuvale heledamale Inglisillale, mis valmis 1838. aastal. Silla nimi arvatakse tulenevat nimetusest „inglise sild“, sest Toomemäe park on rajatud inglise stiilis.
Tartu linnamuuseumid
Tartut peetakse muuseumide linnaks, sest siit leiab iga kultuurihuviline omale sobiva. Tartu Linnamuuseumis saab lähemalt tutvuda linna mitmekülgse ajalooga, leiab Tartu vanemat aega kajastava arheoloogiakogu, linna ruumilist arengut esitlevat fotokogu ning arhiivi- ja esemekogusid, kus on üle 158 tuhande säilitatud eseme. Linnamuuseumi allasutustena töötavad veel:19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum, mis tutvustab 1830. aastate kodanikumaja biidemeieri stiilis interjööriga. Muuseum asub 1740. aastatel valminud puust elumajas, mis on Tartus säilinuist üks vanemaid; KGB kongide muuseum pakub sissevaadet Tartu NKVD (KGB) eeluurimisvangla kongidesse; Oskar Lutsu majamuuseum kutsub vaatama kirjaniku kodu Tammelinnas; Tartu Laulupeomuuseum esitleb eesti laulupidude traditsiooni ning Tartu rolli selle kujunemisel.
Eesti Rahva Muuseum
Tartu kõige säravamaks pärliks peetakse loomulikult 1909. aastal loodud Eesti Rahva Muuseumi. 2016. aastal sai muuseum endale uue kodu, mis asub kõigest kahe kilomeetri kaugusel kesklinnast. Lisaks uuele peahoonele hõlmab muuseumikompleks vana Raadi mõisasüdame, järve, dendro- ja teemapargi ala ning osaliselt säilinud sõjalennuvälja stardiraja. 6000 m2 näitusepinnalt leiab Eesti ja soome-ugri rahvaste kultuuriloo püsinäitused, kunstigaleriid ning igapäevaselt toimuvad muusika-, teatri- ja filmisündmused.
Jaani kirik ja kultuurikvartal
Linna jaoks üheks olulisemaks ehitiseks on Jaani kirik, mis on Põhja-Euroopa ainulaadsemaid näiteid keskaegsest sakraalehitisest. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Kiriku kellatornist avaneb külastajale imeline vaade Tartu vanalinnale ja Jaani kvartalile. Jaani kvartalis asuvalt Antoniuse õuelt leiab kunstnikke ja käsitöölisi ühendava Antoniuse Gildi. 1449. aastal kuulus sealne ulatuslik maa-ala Väikese Gildi tänavast kuni Lutsu tänavani Püha Antoniuse gildile. Sealses kolmes majas tegutsevad kunsti- ja käsitöökojad, mis ammutavad ideid ka esivanemate käsitöökunstist, kuid eelkõige on tegemist moodsat disaini pakkuvate kunstnikega. Antoniuse õuealal toimuvad vabaõhuüritused, laadad, kontserdid ja on avatud kohvik-resto. Õpitubasid pakuvad Köösnerikoda, Maitseelamuste koda, Nahastuudio, Jaanika kutsed ja Savikoda.
Pauluse kirik
Ainulaadne ja suurejooneline kirikute seas on ühe 20. sajandi tunnustatuima Soome arhitekti Eliel Saarineni projekteeritud Tartu Pauluse kirik, mis on arhitekti loomingus väga erandlik teos, kus on õnnestunud siduda rahvusromantiliselt geomeetrilisema kujundusega sisu ning klassikalisem ja monumentaalne välimus. II maailmasõjas kirik põles ning selle taastamine Nõukogude korra tingimustes oli keeruline ja aeganõudev. Lõplikult valmis kirik 2015. aastal. Juugendlik Tartu Pauluse kirik on Eesti esimene uuestiililine ning ainus juugendstiilis sakraalhoone, mistõttu on see kogu Läänemere-piirkonnas unikaalne arhitektuurimälestis ja huvipakkuv turismiobjekt.
Tartu teatrid
Tartust leiad Vanemuise – Eesti vanima teatri –, mis on ühtlasi ainus kolmežanriteater Baltikumis. Teatri käsutuses on kolm erinevat maja – Vanemuise suur maja, ajalooline juugendstiilis Vanemuise väike maja, mis oli esimene nõuetekohane teatrihoone linnas, ning Emajõe kaldal paiknev black-box-tüüpi Sadamateater, mis on multifunksionaalne teatri- ja kontserdiruum. Teatrihooaeg on septembrist maini, kuid erinevate suveprojektide põhjal võib öelda, et teater tegutseb aastaringselt. Tartu Uus Teater tegutseb 2011. aastast keskaegses hoones, kus 13. sajandi keskpaigas asus Püha Vaimu Kirik. Karlova Teater on veel üks endises pühakojas pesitsev väiketeater – nüüdne teatrimaja ehitati 1931. aastal legendaarse Arnold Matteuse projekti järgi Tartu Kolgata baptistikoguduse palvemajaks, mis 2014. aastal teatrimajaks pühitseti.
Mõisaarhitektuur
Linnasiseselt leiab mitmeid ajaloo- ja kultuurihõngulisi mõisaid, mis on vaatamisväärsed nii arhitektuuri kui ajaloo poolest. Praegu Tartu linna piiridesse jääv Tähtvere mõis kuulus vanasti hoopis Nõo kihelkonna koosseisu. Keskajal kuulus mõis Tartu piiskopile ning Teise maailmasõja järgselt asus peahoones Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut. Tänapäeval on mõisast saanud üks Eesti Maaülikooli õppehoonetest. Karlova mõis asutati 1793. aastal, mil see eraldati Tähtvere mõisast. 1828 sai mõisa omanikuks Thaddeus von Bulgarin, kes lasi ehitada hoone kaks korda suuremaks ja tollal sai sellest kohaliku vene kultuurielu keskus. Hetkel on mõisa sisemus osaliselt renoveeritud ja ekskursioonid toimuvad ettetellimisel giid Elina Aroga. Ropka ühekorruseline kivist mõisamaja ehitati 19. sajandi esimesel poolel. Ropkamõisa hooned asuvad kahel pool Ropka teed, kompleksist on säilinud veel moonakamaja, karjalaut, ümberehitatud tall, mis kuulub AS Eviko-le, ait, kelder ja park. Tartu linna ja valla piirile jääb Raadi mõis, mille hiilgeajaks võib pidada 19. sajandi esimest poolt, mil omanikud lävisid tihedalt nimekate muusikute ja kunstiinimestega. Mõis paistis teiste hulgast silma rikkaliku kunsti- ja raamatukogu ning salongiõhtute poolest. Külastajatele on avatud mõisa veetorn, jääkelder ja restaureeritud piirdemüür ning mõisakompleksi keskel looduslik Raadi järv ja taastatud mõisapark.
Puitlinnaosad
18. sajandi keskpaigas kujunenud Tartu ajalooline linnaosa Supilinn on ainulaadseks kohaks ning endiseks aguliks ja eeslinnaks. Sealsed eri värvides omanäolised puitmajad, rohelust täis hoovid, Emajõgi ja konnatiik on kohtumispaigaks linnale ja maale ning osa supilinlastele omasest identiteedist ja kogukonnatundest. Sellele kõigele annavad veel lisaväärtust külakiik, legendaarne Herne pood, pagariäri Saiasahwer, omapärane tänavakunst ja igakevadised linnaosapäevad. Puumajad Lutsu, Jaani ja Laial tänaval on Tartu vanimad puumajad, mis ehitati 18. sajandil. Tegemist on ühekorruseliste baroksete kelp- ja poolkelpkatuste ja varaklassitsistlike plaanilahendustega majadega, milles on säilinud ka mantelkorstnad. Kõik hooned jäid 1775. aasta suurtulekahjust puutumata. Lutsu 2 aadressil, Mänguasjamuuseumi teatrimajas, on alles keskaegne kerishüpokaustahi, mida on võimalik ka külastajatel näha. Lisaks leiab sellelt hoonelt Tartu vanima algupärase välisukse. Ajalooliste puidust hoonetega saab tutvust teha ka Karlova linnaosas, kus korraldatakse iga-aastaseid Karlova Päevi, et tutvustada terve nädala vältel suurt puidust linnaosa.