Kutsume kõiki osalema Tartumaa avastamata pärlite otsingutel!
Konkursi eesmärgiks on koguda kokku Tartumaa avastamata pärlid ehk seni teadmata lood erilistest paikadest. Lugusid ootame kõigilt (üksikisikud, kodanikuühendused ja kohalikud omavalitsused), kel on põnev lugu mõnest seni avastamata pärlist oma külas, kodu lähedal või mujal Tartus ja Tartumaal.
Loo kirjutamise kriteeriumid:
1) Lugu on pealkirjastatud, kaasahaarav ja põnev
2) Lugu on seotud konkreetse paigaga Tartumaal
3) Loo pikkus on umbes 0,5 – 1 lk
4) Loo paigal on olemas asukoht / aadress
Loo esitamise tähtaeg on 31.12.2020. Palume lisada juurde kindlasti loo kirjapanija nime ja kontaktandmed. Samuti foto kõnealusest kohast/ paigast, mille faili nimesse on märgitud foto autori nimi.
Konkursi silmapaistvaimad kuulutatakse välja jaanuaris 2021.
Kõnekamaid lugusid auhinnatakse piirkonna meenetega ning avaldatakse Visit Tartu kodulehel www.visittartu.com.
Loo koos vajalike andmetega palume saata e-postiga aadressile info [at] visittartu.com.
Konkurssi korraldab Visit Tartu koostöös Kodukant Tartumaaga.
***
Leia inspiratsiooni siit:
Legendaarse Onu Eskimo jäätisetööstus
Tartu Kaubamajas asuvast Eskimo jäätisekohvikust jäätist ostes ei tea paljud selle jäätisetööstuse tekkelugu.
Olen õnnelik, et mul on olnud au tunda Evald Roomat ehk Onu Eskimot, kes hakkas Eestis esimesena jäätist tootma. See lugu on kindlasti pikemgi, kuid minu andmetel saab Eskimo jäätisetööstus alguse 1934. aastal, mil vaid 23-aastane magusasõber Evald Rooma asutas Tartus eestimaise jäätisetööstuse nimega Eskimo. Kiirelt populaarseks saanud Evald sai lastelt hüüdnimeks Onu Eskimo.
Elu on pakkunud talle võimalust olla Hunt Kriimsilm ning katsetada erinevaid elukutseid nagu jõelaeva juht, mehaanik, taksojuht jt, kuid jäätise juurde jõudis ta ikka ja jälle tagasi.
76-aastasena avas Evald Rooma Elvas taas väikeettevõtte Eskimo, kus toodeti jäätist sõjaeelse retsepti alusel. Ruumipuuduse tõttu koliti varasemast asukohast Jaama tänavalt aadressile Jaani 12, mille aias kõrgusid jäätisevalmistamiseks vajalikud jäähunnikud. Tehas oli avatud kuni euronormide kehtestamiseni. Hetkel asub väärikas majas lemmikloomakliinik. Kui satud aga Balbiino jäätisemuuseumisse Tallinnas, siis on hea teada, et sealt leiad Onu Eskimo ajaloolise aparatuuri, mille ta pensionile jäädes muuseumile kinkis.
Minu tutvus Evaldiga sai alguse, kui ta 96-aastasena palus mul oma elulooraamat välja anda. Kahe aastaga valmis mahukas teos „Emajõe ääres kasvanud Onu Eskimo mälestusi” (2009). Aitasin kaasa ka sellele, et Tartu linn autasustas Onu Eskimot teenetemärgiga Tartu Täht. Kui juhtute jalutama Annelinnas Kalda teel, siis mõelge korraks Onu Eskimole, kelle viimaseks koduks oli Kalda tee 4 kortermaja. Kuna väärikale Onu Eskimole meeldis tihti oma koduhoovis istumas käia, otsustas Tartu Linnavalitsus Evaldi 100. sünnipäevaks kinkida tema kodumaja ette omanimelise istepingi. See pink on seal teda jätkuvalt meenutamas. Umbes aasta hiljem avati Tartu Kaubamajas Onu Eskimo jäätisekohvik. Nüüd, oodates sealses kohviku järjekorras oma külma kiusatust, saate mõtiskleda selle mehe üle, kelle suurimaks kireks ja elutööks oli jäätis.
Nooremate inimeste jaoks võib sellise mehe olemasolu tunduda juba müüdina, aga võin kinnitada, et Evald oli lihast ja luust inimene koos kõige selle juurde kuuluvaga. Järgmise aasta suvel on Tartul ja Elval kindlasti põhjust ära märkida Evald Rooma 110. sünniaastapäeva.
Ago Pärtelpoeg
