2023. aastal jagati Eesti Rahva Muuseumile heldelt tunnustust. ERM on Eesti muuseumiauhindadel nomineeritud seitsmes kategoorias üheksast ning hiljutisest Kantar Emori uuringust nähtub, et ERMi nimetatakse muuseumidele mõeldes jätkuvalt esimesena.
„Meil on väga hea meel, et ERM on jätkuvalt hinnatud ja atraktiivne muuseum. Anname endast parima, et seda kõrget taset hoida. Uusi näituseid luues seame külastajakogemuse ja ligipääsetavuse prioriteediks. Me näitused tuginevad ERMi teadustööle ja kogudele ning soovime järjest enam olla ka nii esemepärandi konserveerimise, digiteerimise kui ka muuseumihariduse kompetentsikeskus,“ ütles ERMi direktor Kertu Saks.
Eesti muuseumide ja elamuskeskuste tuntust ja atraktiivsust mõõtnud uuringu järgi on ERMi külastanud inimesed oma kogemusega ülimalt rahul. 2023. aastal külastatigi kõige rohkem ERMi ja Lennusadamat, seejuures 23% Eesti elanikest peab ERMi oma lemmik- või parimaks muuseumiks ning viiendik elanikkonnast plaanib muuseumit uuel aastal külastada.
„Kolleegide ja koostööpartnerite tunnustus on alati väga tähenduslik ja ERMi tööd on sel aastal tunnustanud mitmed institutsioonid. Eriti rõõmsad oleme rohkete 2023. aasta Eesti muuseumiauhindade nominatsioonide üle,“ lisas Saks.
ERM on Eesti muuseumide aastaauhindadel nomineeritud järgmistes kategooriates:
– aasta näitus – „Õige keha, vale keha?“ (avatud 28. jaanuarini 2024);
– kogukonna sõber – Kogukonnaga koos. Näituse „Anu Raud. Elumustrid“ korraldamine Heimtali küla kogukonnas ja kogukonnale mõeldes;
– konserveerimistöö – mööblikomplekti konserveerimine (ERM A 975:21,43-47);
– muuseumihariduse edendaja – Projekt „Digiajarännak 1991“;
– muuseumikogu arendaja – „Pildike, pildike MuISi seina peal. Esemepärandi digiteerimine“;
– muuseumiuuendaja – muuseumivaldkonna ja museoloogia arendus;
– teadustrükis – „Keeruliste aegade kiuste. Gustav Ränga päevikud 1939-1948“.
Muuseumirottide laureaadid kuulutatakse välja 2. veebruaril 2024 muuseumide aastaauhindade galal Pärnus.
Tänavu maikuus pälvis ERM Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonilt rohelise muuseumi sertifikaadi. Sellega tunnustati muuseumit aktiivse tegutsemise eest kõikide oma tegevuste jätkusuutlikumaks muutmisel.
Eesti Pimedate Liit andis ERMile oktoobris näituste „Õige keha, vale keha?“ ja „Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti XX sajandi suveniirrätikutest“ kirjeldustõlke lahenduste ja tuuride eest „Aasta tegu 2023“ auhinna.
Detsembris teenis muuseum Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsilt aasta sõbra tiitli. Lokulaud anti ERMile tantsukontsertide sarja „ERM tantsib“ korraldamise ning järjepideva panuse eest rahvamuusika ja tantsupärimuse kui traditsioonide püsimisse.
ERM pakkus sel aastal laia valiku näituste juurde ka mitmekülgset teadusseminaride sarja ja publikuprogrammi. Vestlusringides kohtusid huvilistega näiteks priimabaleriinid Kaie Kõrb ja Age Oks, rahvusvahelise edu saavutanud Eesti dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ režissöör Anna Hints ja paljud teised. Sügisest toimuvad kord kuus ERMi perepäevad, mille eriilmelised tegevused tõukuvad samuti näitustest.
Lisaks liitus ERM Eesti muuseumide digitaalse ühispileti ehk muuseumikaardiga, mis tagab selle omanikule piiramatu püsinäituste külastusõiguse. Muuseumikaardi omanike seas on ERM Lõuna-Eesti kõige külastatavam muuseum.
Saabuval aastal saab ERMist mitmete Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna Tartu sündmuste kese ja avatakse mitmed uued näitused. Esimesena avaneb neist veebruaris suurnäitus „Kellele kuulub öö?“, mis heidab valgust öisele linnaelule. Rahvusvahelise mastaabiga on kevadel koostöös Tartu Kunstimuuseumi ja Praha Rahvusgaleriiga avatav näitus „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood…“ ning sügisel jõuab rahva ette Jaapani visuaal- ja helikunstniku Ryoji Ikeda unikaalne spetsiaalselt ERMi jaoks loodud näitus.
Lisainfo: Aivi Jürgenson, kommunikatsiooni- ja turundusjuht, Eesti Rahva Muuseum, aivi.jurgenson@erm.ee, tel 736 3077, 5866 7773.