Autorent on hea lahendus neile, kes on saabunud Tartusse ühistranspordiga, kuid tahaksid omal käel kiirelt ja mugavalt tutvuda elu-olu ja loodusega linnast väljaspool. Kvaliteetset renditeenust pakuvad mitmed kohalikud ettevõtted, kuid võimalik on rentida auto ka teistest sihtkohtadest ning soovi korral tagastada auto Tartus või teistes kokkulepitud rendipunktides. Teenuse tellimiseks tuleb ühendust võtta teenusepakkujaga või uurida pakkumisi nende kodulehelt.
Viimati uuendatud: 07.03.2022
Tartu lähiümbruse avastamiseks on kõige keskkonna- ja rahakotisõbralikumaks viisiks liikumine jalgrattal. Nagu linnas, nii on ka Tartu ümbruses ja Lõuna-Eestis laiemalt viimastel aastatel usinalt ehitatud uusi kergliiklusteid ja rajatud muidki rattaradu, mida mööda on turvaline ja mugav liigelda. Rattasõpru rõõmustavad mitmekülgsed maastikud, ehedad väikeasulad ning ürgse looduse lummav võlu erinevatel kaitse- ja hoiualadel.
Tuntumatest rattateedest läbivad ja ümbritsevad Tartut mitmed EuroVelo marsruudid ning Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit ühendav jalgrattamarsruut Tour de LatEst. Üks pikemaid siinseid rattaradu lookleb 140 km ulatuses ümber Võrtsjärve. Lisaks on ratturitel ja jalgsimatkajatelgi hea võimalus nautida loodust Ilmatsalus (8 km pikkune rada) ning Elva maastikukaitsealadel Vitipalus (23,5 km), Vellaveres (8 km ja 13 km) ja Vapramäel (6,5 km). Jalgrattaid on võimalik rentida nii linnas kui maakonnas asuvatest laenutuspunktidest.
Tartu bussijaamast on võimalik mitmes suunas liinibussidega maakonda avastama sõita. Päevareisiks sobivad hästi näiteks Alatskivi ja Kallaste piirkonnad Sibulateel, Saadjärve ääres Äksis asuv Jääaja Keskus või Elistveres asuv loomapark. Teisele poole Tartut jäävad lühikese bussisõidu kaugusele männilinn Elva, observatoorium Tõraveres, romantiline mõisapark Lukel, Rahingel asuv ekstreempark ning motokeskus ja Eesti Lennundusmuuseum Lange külas.
Loodushuvilised saavad sõita bussiga näiteks Ilmatsallu, kus on väga head võimalused linnuvaatluseks, või Kavastusse, kust saab alguse Emajõe õpperada, mis teeb tiiru jõeäärsel lammil, tarnamättalisel madalsoo heinamaal ning läbib sookaasiku. Vapramäe–Vellavere–Vitipalu matkarajad Elva külje all sobivad imehästi nii jalutamiseks kui sportimiseks.
Lisaks bussidele on võimalus maakonda avastama minna rongiga. Tartu–Valga rong peatub nii Tõraveres observatooriumi lähistel, Peedul Vapramäe matkaradade kandis kui ka Elvas, kus on matkajatel ja seiklushuvilistel alati rohkelt tegevusi. Tartu–Jõgeva rong peatub Tabiveres, kus saab lisaks mõnusale rannale uudistada kohalikku muuseumi ning käsitööõlle pruulikoda. Tartu–Koidula suunal jäävad teele Ülenurme, Uhti ja Vana-Kuuste, kus saab tutvust teha ajalooliste mõisahoonetega, Ülenurmel ühtlasi põllumajanduse ajalooga Eesti Põllumajandusmuuseumis.
Kui meelepärane sihtkoht on välja valitud, leiate täpsema info Tartu bussi- või rongijaamast ning veebist www.peatus.ee, www.tpilet.ee ja www.elron.ee.
Emajõgi ühendab omavahel Võrtsjärve ja Peipsit ning on Eesti ainus kogu pikkuses laevatatav jõgi. Keskajal olulise kaubateena tuntud jõgi ühendas läänepoolsed hansalinnad Pihkva ja Novgorodiga ning on tänapäeval Tartu linna üheks olulisemaks sümboliks. Emajõele on iseloomulikud soised kaldad, mis on sajandite vältel teinud raskeks nii sildade ehitamise kui ka jõe ületamise. Tartu linna piires on Emajõel viis auto- ja kaks jalakäijate silda, mitmeid kaisid (sh külaliskai Atlantise ees) ja viis paadisadamat, millest külalistele on avatud Karlova Sadam.
Laevateid haldab Transpordiamet, kes muuhulgas jälgib, et kõikvõimalikud ohud ja takistused oleksid veeteedelt eemaldatud, vajalikud regulaarsed süvendustööd teostatud ja navigatsioonimärgistused uuendatud. Agaralt tegeldakse ka veeteede täpse kaardistamisega. Avaliku ja erasektori koostöös ning Euroopa Liidu fondide toel on Emajõe veeteel arendatud mitut sadamat-sildumiskohta: väikelaevnike ühingud arendavad omi sadamaid, Tartu kesklinnas on rajatud uusi kaisid külalisalustele ja nende tööde käigus süvendatud ka jõesängi. Väikelaevade sadamaid on ehitatud Kavastus, Mäksal, Läänistes jm. Emajõe enim kasutatav slipiga sadamakoht asub RMK Suursoo looduskeskuses Kantsis, mis ühtlasi on üks Peipsi lõunaosa olulisimaid sadamakohti. Emajõe lähtes Rannu-Jõesuus on Võrtsjärve külastuskeskuse paadisild sobilik nii paatide vettelaskmiseks kui ka randumiseks. Võimalik on randuda ka Peipsis asuval Piirissaarel ja Võrtsjärves asuval Tondisaarel. Enne Peipsile minekut tuleb kindlasti teavitada kohalikku piirivalvekordonit.
Põhilise osa Tartu laevaliiklusest moodustavad huvireisid, suvine regulaarliin Piirissaarele ning eraomanike sõidud.
Suvehooajal saab Emajõge nautida toredatel jõelaevadel: Signild ja Alfa väljuvad Tartu turuhoone juurest mitu korda päevas ning Pegasus väljub Dorpat hotelli kõrvalt kolm korda päevas. Mõnusat kulgemist Emajõel pakub ka täielikult renoveeritud ajalooline jõelaev Arabella I.
Lisaks pakub suviseid reise lodi Jõmmu ning sõita saab ka viikinglaevaga Turm, samuti korraldatakse erinevaid kanuumatku.
Erinevad jõelaevad sobib suurepäraselt seminaride ja nõupidamiste korraldamiseks. Augustis on liiklus jõel eriti tihe, sest toimub Emajõele pühendatud festival.
Suuremate jõega seotud üritustel võib liiklemine jõel olla piiratud – tasub jälgida navigatsioonimärgistusi või uurida piirangute kohta Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnast. Infot veeteede ja nende kaardistamise kohta väljastab Transpordiamet. Vaata kõiki veeseiklusega seotud tegevusi SIIT.
Autorent on hea lahendus neile, kes on saabunud Tartusse ühistranspordiga, kuid tahaksid omal käel kiirelt ja mugavalt tutvuda elu-olu ja loodusega linnast väljaspool. Kvaliteetset renditeenust pakuvad mitmed kohalikud ettevõtted, kuid võimalik on rentida auto ka teistest sihtkohtadest ning soovi korral tagastada auto Tartus või teistes kokkulepitud rendipunktides. Teenuse tellimiseks tuleb ühendust võtta teenusepakkujaga või uurida pakkumisi nende kodulehelt.
Kvaliteetset bussirendi teenust pakuvad siinkandis mitmed ettevõtted, leiate need allpool olevast loendist. Teenuse tellimiseks tuleb ühendust võtta otse teenusepakkujaga või uurida pakkumisi nende kodulehelt.
Tartu lähiümbruse avastamiseks on kõige keskkonna- ja rahakotisõbralikumaks viisiks liikumine jalgrattal. Nagu linnas, nii on ka Tartu ümbruses ja Lõuna-Eestis laiemalt viimastel aastatel usinalt ehitatud uusi kergliiklusteid ja rajatud muidki rattaradu, mida mööda on turvaline ja mugav liigelda. Rattasõpru rõõmustavad mitmekülgsed maastikud, ehedad väikeasulad ning ürgse looduse lummav võlu erinevatel kaitse- ja hoiualadel.
Tuntumatest rattateedest läbivad ja ümbritsevad Tartut mitmed EuroVelo marsruudid ning Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit ühendav jalgrattamarsruut Tour de LatEst. Üks pikemaid siinseid rattaradu lookleb 140 km ulatuses ümber Võrtsjärve. Lisaks on ratturitel ja jalgsimatkajatelgi hea võimalus nautida loodust Ilmatsalus (8 km pikkune rada) ning Elva maastikukaitsealadel Vitipalus (23,5 km), Vellaveres (8 km ja 13 km) ja Vapramäel (6,5 km). Jalgrattaid on võimalik rentida nii linnas kui maakonnas asuvatest laenutuspunktidest.
Viimati uuendatud: 11.03.2019
Tartu bussijaamast on võimalik mitmes suunas liinibussidega maakonda avastama sõita. Päevareisiks sobivad hästi näiteks Alatskivi ja Kallaste piirkonnad Sibulateel, Saadjärve ääres Äksis asuv Jääaja Keskus või Elistveres asuv loomapark. Teisele poole Tartut jäävad lühikese bussisõidu kaugusele männilinn Elva, observatoorium Tõraveres, romantiline mõisapark Lukel, Rahingel asuv ekstreempark ning motokeskus ja Eesti Lennundusmuuseum Lange külas.
Loodushuvilised saavad sõita bussiga näiteks Ilmatsallu, kus on väga head võimalused linnuvaatluseks, või Kavastusse, kust saab alguse Emajõe õpperada, mis teeb tiiru jõeäärsel lammil, tarnamättalisel madalsoo heinamaal ning läbib sookaasiku. Vapramäe–Vellavere–Vitipalu matkarajad Elva külje all sobivad imehästi nii jalutamiseks kui sportimiseks.
Lisaks bussidele on võimalus maakonda avastama minna rongiga. Tartu–Valga rong peatub nii Tõraveres observatooriumi lähistel, Peedul Vapramäe matkaradade kandis kui ka Elvas, kus on matkajatel ja seiklushuvilistel alati rohkelt tegevusi. Tartu–Jõgeva rong peatub Tabiveres, kus saab lisaks mõnusale rannale uudistada kohalikku muuseumi ning käsitööõlle pruulikoda. Tartu–Koidula suunal jäävad teele Ülenurme, Uhti ja Vana-Kuuste, kus saab tutvust teha ajalooliste mõisahoonetega, Ülenurmel ühtlasi põllumajanduse ajalooga Eesti Põllumajandusmuuseumis.
Kui meelepärane sihtkoht on välja valitud, leiate täpsema info Tartu bussi- või rongijaamast ning veebist www.peatus.ee, www.tpilet.ee ja www.elron.ee.
Viimati uuendatud: 06.03.2024
Emajõgi ühendab omavahel Võrtsjärve ja Peipsit ning on Eesti ainus kogu pikkuses laevatatav jõgi. Keskajal olulise kaubateena tuntud jõgi ühendas läänepoolsed hansalinnad Pihkva ja Novgorodiga ning on tänapäeval Tartu linna üheks olulisemaks sümboliks. Emajõele on iseloomulikud soised kaldad, mis on sajandite vältel teinud raskeks nii sildade ehitamise kui ka jõe ületamise. Tartu linna piires on Emajõel viis auto- ja kaks jalakäijate silda, mitmeid kaisid (sh külaliskai Atlantise ees) ja viis paadisadamat, millest külalistele on avatud Karlova Sadam.
Laevateid haldab Transpordiamet, kes muuhulgas jälgib, et kõikvõimalikud ohud ja takistused oleksid veeteedelt eemaldatud, vajalikud regulaarsed süvendustööd teostatud ja navigatsioonimärgistused uuendatud. Agaralt tegeldakse ka veeteede täpse kaardistamisega. Avaliku ja erasektori koostöös ning Euroopa Liidu fondide toel on Emajõe veeteel arendatud mitut sadamat-sildumiskohta: väikelaevnike ühingud arendavad omi sadamaid, Tartu kesklinnas on rajatud uusi kaisid külalisalustele ja nende tööde käigus süvendatud ka jõesängi. Väikelaevade sadamaid on ehitatud Kavastus, Mäksal, Läänistes jm. Emajõe enim kasutatav slipiga sadamakoht asub RMK Suursoo looduskeskuses Kantsis, mis ühtlasi on üks Peipsi lõunaosa olulisimaid sadamakohti. Emajõe lähtes Rannu-Jõesuus on Võrtsjärve külastuskeskuse paadisild sobilik nii paatide vettelaskmiseks kui ka randumiseks. Võimalik on randuda ka Peipsis asuval Piirissaarel ja Võrtsjärves asuval Tondisaarel. Enne Peipsile minekut tuleb kindlasti teavitada kohalikku piirivalvekordonit.
Põhilise osa Tartu laevaliiklusest moodustavad huvireisid, suvine regulaarliin Piirissaarele ning eraomanike sõidud.
Suvehooajal saab Emajõge nautida toredatel jõelaevadel: Signild ja Alfa väljuvad Tartu turuhoone juurest mitu korda päevas ning Pegasus väljub Dorpat hotelli kõrvalt kolm korda päevas. Mõnusat kulgemist Emajõel pakub ka täielikult renoveeritud ajalooline jõelaev Arabella I.
Lisaks pakub suviseid reise lodi Jõmmu ning sõita saab ka viikinglaevaga Turm, samuti korraldatakse erinevaid kanuumatku.
Erinevad jõelaevad sobib suurepäraselt seminaride ja nõupidamiste korraldamiseks. Augustis on liiklus jõel eriti tihe, sest toimub Emajõele pühendatud festival.
Suuremate jõega seotud üritustel võib liiklemine jõel olla piiratud – tasub jälgida navigatsioonimärgistusi või uurida piirangute kohta Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnast. Infot veeteede ja nende kaardistamise kohta väljastab Transpordiamet. Vaata kõiki veeseiklusega seotud tegevusi SIIT.
Viimati uuendatud: 04.09.2024
Kvaliteetset bussirendi teenust pakuvad siinkandis mitmed ettevõtted, leiate need allpool olevast loendist. Teenuse tellimiseks tuleb ühendust võtta otse teenusepakkujaga või uurida pakkumisi nende kodulehelt.
Viimati uuendatud: 20.03.2023
