Skip to Content (Press Enter)
Teksti suurus
Reavahe
Kontrast
normal contrast icon
high contrast icon

Must taust kollase tekstiga

Tagasiside

Tartu

Heade mõtete linn

Ajalugu ja huvitavaid fakte

Tartu on jõelinn, tuntud kui Emajõe Ateena. Emajõe soisele tasandikule, kus Tartu kohale moodustunud liivased künkad tegid jõeületuse kergemaks, tekkis asulakoht juba mitmeid sajandeid tagasi. Toome neemikul asuva linnuse algusaeg on dateeritud 5. sajandisse ja praegustesse linna piiridesse jääv Kunda kultuuri asukate leiukoht Ihastes võib pikendada Tartu vanust isegi kuni 10 000 aastani. Vanades Vene kroonikates on Tartut mainitud esmakordselt 1030. aastal, kui Jaroslav Targa väed linna vallutasid. Need kirjalikud allikad teevad Tartust Baltikumi vanima linna.

 

Läbi ajaloo on Tartu käinud käest kätte: juba 1061. aastal vallutasid eestlased Jaroslav Targalt Tartu tagasi ning 13. sajandi teisel poolel alanud sõjas Saksa ordu vastu oli Tartu mitu korda erinevate rahvuste võimu all, kuni jäi 1224. aastal sakslastele. Samal aastal läänistati Tartu ja selle ümbrus piiskop Hermannile ning linnast sai keskaegse vasallriigi – Tartu piiskopkonna uhke keskus. 1280. aastatel võeti Tartu Hansa Liidu liikmeks ning kujunes õitsvaks kaubalinnaks Pihkva ja Novgorodi kaubateel. Tänini tähistatakse Tartus iga-aastaselt Hansapäevi. Liivi sõja alguses, 1558. aastal, vallutasid Tartu Vene väed, kelle valitseda oli linn aastani 1582, mil Lõuna-Eesti piirkond läks vastavalt Jam Zapolski rahulepingule üle Poola võimu alla. Muuhulgas andis Poola kuningas Stefan Batory oma võimuajal Tartule loa kasutada linna lipuna puna-valget võrdse rõhtsa poolitusega lippu, mis on koos keskele paigutatud linna vapiga kasutuses tänapäevani. Rootsi-Poola sõdades 17. sajandi algul oli linn kord ühe, kord teise võõrvõimu käes kuni jäi lõpuks 1625. aastal Rootsile.

 

Rootsi ajal asutati Tartusse esimene gümnaasium (1630) ja 1632. aastal ülikool, mis sai selle asutaja, Rootsi kuningas Gustav II Adolfi järgi nimeks Academia Gustaviana. Tänapäeval kannab see Tartu Ülikooli nime ning kuulub maailma mainekamate ülikoolide edetabelis esimese 400 hulka. Võimuvahetused jätkusid ning segasid ka ülikooli tööd – teravnenud rahvusvahelise olukorra tõttu koliti kõrgkool aastaiks 1699–1710 Pärnusse, kus see lõpuks lausa suleti. Põhjasõja tulemusena taaskord Vene võimu alla läinuna hakati sõjas laastatud linna jälle üles ehitama ja 19. sajandi algul taasavati ka Tartu Ülikool. Tartust sai Vene impeeriumi oluline teaduskeskus, mis kujunes hiljem kogu Eesti vaimu- ja seltsielu keskuseks. Esimese maailmasõja alguses võimutsesid linnas Saksa väed, kuid juba 1919. aasta alguseks võttis Eesti Tartu kuni Nõukogude okupatsioonini tagasi. Aastail 1944–1991 oli Tartu koos ülejäänud Eestiga osa Nõukogude Liidust, erinevate salajaste tööstusettevõtete ja Raadil paikneva strateegiliste pommitajate lennuvälja tõttu oli linn külastajatele suletud.

 

Pika ja värvika ajaloo vältel on Tartu kandnud mitmeid erinevaid nimesid – Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt ja Jurjev, ning Eestis ei ole teist linna, mida oleks ajaloo vältel nõnda palju rüüstatud ja maha põletatud. Näiteks oli 1710. aastal Tartus vaid 21 linnakodanikku ning järelevaatuse käigus õnnestus leida ainult neli rüüstamata maja. Täna on linn koduks pea 100 000 tartlasele.

 

Sajandeid linna keskuseks olnud Raekoja platsi ajalugu ulatub tagasi muinasaega: Toome linnuse ja Emajõe-äärse sadama vahelise alana kujunes see juba muistsetel aegadel oluliseks kauplemiskohaks ning traditsioon põlistus sajandeiks. 18. sajandil asus siin teadaolevalt linna tähtsaim turg – der Grosse Markt ehk Suurturg. Rüüstamiste ja laastamiste tõttu on Tartu mitmeid kordi hävinud, mistõttu pole linna hoonestus kuigi vana: harva kohtab siin ehitisi, mis on ehitatud varem kui 18. sajandi viimasel veerandil. Muinsuskaitse alla kuuluva Tartu vanalinna hooneist enamik on 19. sajandi klassitsistlikus ja hilisemas neoklassitsistlikus stiilis. Erandiks on barokses stiilis raekoja torn.

 

Keskajal linnavõimu keskuseks ehitatud raehoone, mis on praegusel asukohal juba kolmas, on linnavalitsuse koduks ka tänapäeval. Mitmete erinevate ülesannete täitmiseks kokkusurutud planeeringuga hoones asusid omal ajal nii raad, vaekoda kui ka raevangla, mingil ajahetkel ka linna panga ruumid. 1922. aastal avati raekoja ümberkujundatud esimesel korrusel apteek, aastaid hiljem lisandus maja teise külge samale korrusele Tartu Külastuskeskus. 1998. aastast ehib raekojaesist purskkaev skulptuuriga Suudlevad tudengid, millest on saanud üks Tartu kui tudengilinna sümboleid. Üliõpilaste lemmikpaigaks on kujunenud raekoja taga Toome nõlval asuv Pirogovi park, kus ainsa avaliku pargina Eestis on lubatud tarbida lahjemat alkoholi. Pargi lõpus asuv Püssirohukelder on tuntud kui maailma kõrgeim õllerestoran ning kuulub oma 11 meetri kõrguse laega ametlikult Guinessi rekordite raamatusse.

 

Linnas on mitmeid ajalooliselt olulisi kirikuid: kesklinnas asub Põhja-Euroopa üks ainulaadsemaid näiteid keskaegsest sakraalehitisest – Jaani kirik –, mille kellatornist saab heita pilgu ajaloolisele Tartu vanalinnale, eelkõige kiriku ümber asuvale Jaani kultuurikvartalile. Mainimata ei sa jätta keskaegse toomkiriku varemeid, mis on üheks Vana-Liivimaa silmapaistvamaks tellisgootikaehitiseks. Liivi sõja ajal kirik rüüstati. Tänapäeval on külastajatele avatud toomkiriku kahes tornis asuvad vaateplatvormid, kust võib muuhulgas silmata ka juugendstiilis Pauluse ning neogooti stiilis Peetri kirikut, mõlemad asuvad kesklinnast eemal. Püha Paulus ja Püha Peetrus on Tartu kaitsepühakud, kelle sümbolid võti ja mõõk on ka linna keskaegsest pitsatist kujunenud vapil.

 

Tartul on olnud oluline roll eesti kultuuri ja rahvusteadvuse kujunemisel – siinsest ülikoolist võrsus esimene rahvuslik eliit, siin alustasid oma tegevust esimesed ajalehed ja kultuuriseltsid, esimene rahvuslik teater ning toimus ka esimene üldlaulupidu. Aastakümneid või isegi sajandeid kestnud traditsioone aitavad säilitada ja edasi kanda mitmed ajaloolised ehitised, omanäolised puitlinnaosad, kirevad kultuuri- ja spordisündmused, seltsitegevused ning arvukad muuseumid, millel kõigil on jutustada oma lugu. Olles Eesti kultuuri hälliks, on Tartu alati koondanud häid mõtteid ja tarku inimesi, uhkelt kantakse ülikooli- ja teaduslinna tiitlit. Siinne teadusajalugu ulatub mitme sajandi taha, Tartus on elanud ja õppinud mitmed maailmakuulsad teadlased ja haritlased, kellele on üle linna püstitatud arvukalt mälestusmärke. Igal aastal toovad 11 kõrgkooli linna elama enam kui viiekohalise arvu üliõpilasi, kes võtavad kaasa oma kodukoha ideid ja koloriite ning neil kõigil on võimalus jätta Tartu ja maailma teaduslukku oma jälg. 

 

Viimati uuendatud: 21.06.2018

alt description for parent element
Jaak Nilson
Liina Laurikainen
view all photos(6)
Andres Tennus

Vaata lisaks

Vaata lisaks