Üldreeglid

1.1. Tartumaa giidiks saamiseks tuleb läbida ametlik atesteerimine.

1.2. Giidi atesteerimise võivad läbida kõik eelnevalt Tartus või mõnes teises Eesti kohas atesteeritud giidid, kes on 18 eluaastat vanad ja kellel on vähemalt keskharidus.

1.3. Atesteerimine toimub kord aastas sügisel. Info jooksva aasta atesteerimise kohta avaldatakse vähemalt üks kuu enne selle toimumist Tartu Giidide Ühing (TGÜ) ja SA Tartumaa Turism kodulehtedel http://www.visittartu.com/et/tartumaa-giidide-atesteerimine/ ning Tartu Maavalitsuse kodulehel.

1.4. Atesteerimine koosneb teoreetilisest ning praktilisest giidieksamist.

1.5. Atesteerimise tasu suurus kehtestatakse igal jooksval aastal.

1.6. Tartu giidide atesteerimist korraldab SA Tartumaa Turism koostöös Tartu Maavalitsuse ja Tartu Giidide Ühingu liikmetega. Atesteerimiskomisjoni kuuluvad SA Tartumaa Turism esindaja, Tartu Maavalitsuse esindaja ja TGÜ Tartumaa atesteeringut omavad liikmed.

1.7. Atesteerimise tulemused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

1.8. Giidieksami edukalt sooritanuile väljastatakse giiditunnistus, mis on kehtiv kuni 5 aastat. Giiditunnistuse kehtivuse lõppedes tuleb sooritada uus eksam.

1.9. Atesteeritud giidide nimekirja esitab SA Tartumaa Turism turismi- ja hotellifirmadele. Samuti avaldatakse atesteeritud giidide andmed TGÜ ja SA Tartumaa Turism kodulehtedel.

 

Eksam on kolme osaline:

1.      Test

2. Kodutöö (Reisiprogrammi „Päev Tartumaal“ koostamine vastavalt etteantud tingimustele)

3.      Kodutöö kaitsmine komisjoni ees (oma valikute põhjendamine ja valmisolek marsruudis olevaid objekte giidi rollis tutvustada)

 

Eksami läbiviimise kord 2013. aastal.

Eksamile registreerimine kuni 06.12.2013 (kaasaarvatud) komisjoni esimehe meiliaadressile (annereet.paatsi@khk.ee).  Registreerimisel märkida olemas oleva atesteerimise koht ja kehtivusaeg.

Kodutöö teemad leiate aadressil: http://www.visittartu.com/et/tartumaa-giidieksami-kodutoo-teemad-aastaks-2013/ 
valige üks teema ja andke sellest teada  aadressil annereet.paatsi@khk.ee. Juba valitud teemat teised atesteeritavad valida ei saa.

Eksam toimub 14.12. 2013. kell 10.00 Tartu raekojas asuvas Külastuskeskuses.

Komisjoni liikmed: Annereet Paatsi (esimees), Lea Asso, Inga Loimet, Lili Kängsepp, Valdek Rohtma (SA Tartumaa Turism) ja  Maris Aleksašin (Tartu Maavalitsuse) esindaja.

Testi küsimused ja punktide arvu, millega eksam loetakse sooritatuks, määrab atesteerimiskomisjon.

 

Atesteerimiskomisjon hindab:

         testi tulemusi,

         marsruudi koostamise oskust,

         objektide valikuid,

         faktilisi teadmisi ja nende kasutamisoskust,

         keeleoskust,

         esinemis- ja suhtlemisoskust.

Komisjoni otsus teatatakse atesteeritavatele elektrooniliselt hiljemalt 21.12.2013. Tunnistus väljastatakse alates 06.01.2014. Tunnistuse saab kätte Tartu Külastuskeskusest.

1. Kirjalik test

Testis on  40 küsimust ja aega vastamiseks 60 minutit. Testi läbinud eksamineeritavad (tulemus vähemalt 51%) saavad edasi reisiprogrammi kaitsmisele. Teemad, mille põhjal testiks õppida on olemas SA Tartumaa Turism kodulehel.

2. Reisiprogrammi „Päev Tartumaal“ koostamine

Atesteeringu taotleja saab registreerimisel valida endale täpsema teema (http://www.visittartu.com/et/tartumaa-giidieksami-kodutoo-teemad-aastaks-2013/) ja paneb kokku vastavalt etteantud tingimustele sihtrühmale sobiva marsruudi. Teema valik ja iseseisev töö tuleb saata komisjoni esimehele (annereet.paatsi@khk.ee) hiljemalt 09. 12. 2013 kell 09.00.

Töös peab olema ära näidatud täpne marsruut, mida läbitakse ja kellaajad,  millal kus ollakse  ja kilometraaž. Iseseisvas töös tuleb välja tuua ka kohad, kus bussist väljutakse ja mis objekte seal tutvustakse. Objektide valikut tuleb töös lühidalt põhjendada ja paari lausega ka kirjeldada, mida on kavas turistidele antud objektist rääkida, missugust sõnumit ja informatsiooni edastada ning mis vormis (legendina, nalja-anekdoodina, küsimuste-vastuste kaudu, loengu vormis jne). Sõnumi-informatsiooni edastamise viis  ja vorm peab samuti olema põhjendatud. Töö põhiosas vältida pikki kirjeldusi. Soovi korral võib  objektidega seotud jutud ja legendid tuua välja lisas.

Iseseisva töö põhiosa maht 2-3 lk.

3. Iseseisva töö kaitsmine komisjoni ees

Eksamil tuleb oma tööd kaitsta ja põhjendada (5 min), miks just vastav marsruut ja sellises ajalises mahus välja töötati. Eksaminand peab olema valmis oma koostatud programmis  olevaid objekte kirjeldama nagu ta teeks seda turistide ees.

 

Hindamiskriteeriumid

Erinevad eksami osad annavad punkte erinevalt:

Test maksimaalselt 40 %

Kodutöö  maksimaalselt  40  %

Esitlus maksimaalselt  20 %

 

LISA 1

Avaldus giidi esmakordseks atesteerimiseks

Tartu Giidide Ühingu atesteerimiskomisjonile

Avaldus

Palun registreerida mind Tartumaa giidide 2013. a atesteerimisele.

Olen tutvunud Tartumaa giidide atesteerimiskorraga.

Olen / ei ole nõus atesteerimise läbimisel avalikustama oma isiklikud andmed ja foto.

Nimi:

Sünniaasta:

Haridus:

Tegevusala või töökoht:

Telefon(id):

E-mail:

Atesteerimiskeel(ed):

Lühike enesetutvustus:

Kuupäev:

 

LISA 2

 

Testi teemad

 

ÜLDIST

Teemad

1.      Üldandmed Tartumaa kohta

2.      Ettevõtlus Tartumaal (sealhulgas toitlustusettevõtted, turismiettevõtted)

3.      Haridus- ja kultuuriasutused Tartumaal (sealhulgas muuseumid ja muud sellised)

 

KULTUUR

PÕHJA-TARTUMAA

Teemad

1.      Kultuuriloolised paigad Kõrvekülast Alatskivini (kaart spikriks)

2.      Lühiülevaade Vara, Alatskivi ja Peipsiääre valla pühakodadest

3.      Alatskivi kultuuriloost (Liivi muuseum, kalmistu)

4.      Alatskivi- ja Koosa-kandist pärit kirjamehi

5.      Alatskivi loss: minevikust tulevikku

6.      Kallaste kultuurilugu (koos lühiülevaatega tekkeloost)

7.      Venelased ja eestlased Peipsi läänerannal

 

VANAUSULISED

Teemad

1.      Kes on vanausulised? Vanausulised ja Eesti

2.      Vanausuliste elukorralduse ja olme iseärasused. Tänavküla

3.      Ikoonimeistrid

4.      Vanausulised tänapäeva Eestis

5.      Vanausuliste palvelad. Rituaali erinevused õigeusust

6.      Piirissaare kultuuriloost

 

Mõisted

azjam

lestovka

podrutšnik

kalika

kelki

murnik

 

LÕUNA-TARTUMAA

Teemad

1.      Lõuna-Tartumaa tähtsamad ja paremini vaadeldavad muinasmälestised

2.      Luke mõisa minevik ja tänapäev

3.      Nõo Püha Laurentsiuse kirikuhoone eripära ja võrdlus teiste Tartumaa kirikutega

4.      Lõuna-Tartumaa mõisad kui huviväärsused

5.      Tõravere

6.      Teekond Nõost Vapramäele (kaart spikriks)

7.      Teekond Lülle kiriku juurest Tartu-Viljandi maanteeni (kaart spikriks)

8.      Teekond Elvast Rõngu (kaart spikriks)

9.      Rõngu aja- ja kultuuriloost (Peeter Grünfeldt, Otto ja Liina Grossschmidt, Eduard Suursepp)

10.  Koruste kandi suurmeestest (Aleksander Läte, August Toomingas (Kusta Toom), Elmar Kits, Juhan Paberit, Ernst Enno)

11.  Elva ja Peedu aja- ja kultuuriloost, huviväärsused, isikud ((Leopold Hansen, Eduard Kutsar, Jaan Kärner, Hugo Raudsepp, Ado Reinvald, Ain Kaalep)

12.  Ulila ja Puhja piirkonna ajaloost ja tänapäevast

13.  Kambja kultuuriloost

 

KIRJANDUS

Üldist

·         Kallejärv, T. (2001). Tartumaa 10 kiirt. Huviretked ja lõbureisid. Tartumaa Turism.

·         Kallejärv, T. (1989). Mööda kaunist Kagu-Eestit. 15 matkamarsruuti Tartu lähistel. Eesti Raamat.

Põhja-Tartumaa

·         Elken A., Elken, K. (koostajad) (2000). Peipsi piiril, Alatskivil.

·         Elken A. (2006). Alatskivi.

Vanausulised

·         Erikson, K. (2003 Magistritöö), Ikoonimaalija Gavriil Frolov (1854-1930) ja Peipsiäärse Rajaküla ikoonimaalitöökoda

·         Ladõnskaja, V. (2011). Peipsi veerel.Vanausulised paluvad lauda. Ajakirjade Kirjastus

·         Mihhailov, L. (2013). Peipsi-Pihkva järve asulad. Поселения Чудско-Псковского озера. Poselenija Tsudsko-Pskovskogo ozera.

·         Ponomarjova G., Šor, T. (2006). Eesti vanausulised. Староверы Эстонии. The Old Believers of Estonia. Väike kirikuloo teatmik. Краткий исторический справочник. A Brief Historical Survey. Huma.

·         Vene Vanausulised Eestis: http://www.starover.ee/est/index.html

·         Dokumentaalfilm “ELU PÄRAST MAAILMALÕPPU”. Režissöör Peeter Simm, produtsent Enda Lehtmets. Lege Artis Film, 2001. 52 min.

 

Lõuna-Tartumaa

·         Altraja, A., Oengo, V. (koostajad) (2013) Suvituslinn Elva. Kuulsate vene professorite puhkekohast tunnustatud kuurordini. Ajalugu, areng, tulevikuvisioonid

·         Särg, I. (koostaja) (2013) Peedu. Lambri Raamat

·         Elva. (2013). Lambri Raamat

·         Luhamets, K. (2011) Kambja kihelkonna ajalugu. Ilmamaa

·         Karu, K. (2008) Kodunurga kroonika. (Luunja vald)

·         Seil, L (2007). Mitmenäoline Võrtsjärv. Võrtsjärv and Its Many Faces. Ilmatar.

·         Marand, A.-A. (koostaja) (2006) Meie Meeri.

·         Marand, A.-A. (koostaja) (2001) Lehekülgi Nõo ajaloost. (1. osa). Nõu Vallavalitsus

 

LOODUS

Teemad

1. Tartumaa geoloogiast - pealiskorra ehitus (Kesk-Devoni Aruküla lade ja selle avamusalad).

Parim kirjandus:

1) http://www.gi.ee/geoturism/Devon062011_EST_100dpiS.pdf

2) Silmaringi üldiseks avardamiseks - Eesti loodus, Koostanud Anto Raukas, Tln, Valgus ja EE kirjastus 1995.

2. Tartumaa maastikud ja nende kujunemine - Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa, Peipsi madalik ja Vooremaa, Võrtsjärve madalik, Otepää kõrgustik

Parim kirjandus:

Ivar Arold Eesti Maastikud, TÜ kirjastus 2005

3. Tartumaaga piirnevad suurjärved ja nende elustik ning keskkonnaprobleemid:

1. Peipsi, teadustoimetajad Juta Haberman, Tarmo Timm, Anto Raukas, Eesti Loodusfoto - Tartu 2008

2. Võrtsjärv, Loodus, aeg, inimene, teadustoimetajad Juta Haberman, Ervin Pihu, Anto Raukas,  EE kirjastus, 2003.

4. Pärandmaastikud, pärandkultuur, pärandkooslused

Pärandkooslused, Õpik-käsiraamat, Koostanud ja toimetanud Toomas Kukk, Tartu, 2004.

Väike pärandkultuuri käsiraamat:

http://www.rmk.ee/files/V%C3%A4ike%20p%C3%A4randkultuu20k%C3%A4siraamat.pdfri%

Pärandkultuuri objektid maakondade kaupa: http://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/parandkultuur

Pärandkultuuriobjektid Maa-ameti kaardiserveris: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

5. Tartumaa suuremad kaitsealad ja nende loodusväärtused - Alam-Pedja LKA, Emajõe Suursoo LKA, Padakõrve LKA, Välgi LKA, Kääpa MKA, Vooremaa MKA, Alatskivi MKA, Loode-Peipsi hoiuala, Emajõe suudmeala hoiuala, Piirissaare LKA,  Kärevere LKA, Järvselja LKA, Keeri-Karijärve LKA, Elva-Vitipalu MKA, Vapramäe MKA.

1.  Kaitstavate loodusobjektide ja kaitsealade riikliku süsteemiga tutvu Looduskaitseseadust lugedes. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011013

Tähtsad punktid on: 1.pt § 4. (Mis on kaitstavad loodusobjektid, mis on kaitsealad?).

2. RMK uus lehekülg - http://loodusegakoos.ee/et

3. Väga täpset infot saab: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPflaYamZW10f43PynADCtjAbae9opC3

4. http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx

5. Järvselja põlismets, Eesti Metsaselts 2004.

6. Ülevaateks sobib: Annereet Paatsi koostatud ja mitmesse keelde tõlgitud trükis inglise keelse pealkirjaga: Nature Reserves and Hiking Trails in Tartu County. Eesti keeles Tartumaa looduskaitsealad ja matkarajad.

7. Keskkonnahariduse/looduskoolide kohta: http://www.keskkonnaharidus.ee/tartumaa/

 

 

MÕISTED

Põlismets

Loodusmets

Eesti Ürglooduse Raamat

Kesk-Devoni Aruküla lade

Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa

Avamusala

Pärandkooslus

Pärandkultuuri objekt

Elurikkus