Tartu linna piiril asuva mõisa hiilgeajaks võib pidada 19. sajandi esimest poolt, mil see paistis silma oma rikkaliku kunsti- ja raamatukogu ning salongiõhtutega. Mõis kuulus tol ajal von Liphartide perele. Mõisa peahoone hävis 1944. a pommitamise tagajärjel. Mõisapark koos peahoone vareme ja väravahoonega on arvatud riiklike kultuurimälestiste hulka. Ala moodustab eriilmelise kompleksi: ühelt poolt suurejooneline mõisakompleks, teisalt kõrvalhoonetesse ehitatud ERM-i puiduhoidlad, veetorn, jääkelder ja restaureeritud piirdemüür. Kompleksi keskel on looduslik Raadi järv ja taastatud mõisapark.