Kohtumiste terminoloogia

AJUTRUST (ingl. k. brain trust) - ekspertidest nõustajate kogunemine selleks, et vastata pakilistele või ajakohastele küsimustele.

ARUTELU (ingl.k. panel – seinatahvel) - teatud konkreetset küsimust analüüsivate spetsialistide lahtine arutelu, mis toimub tihti suurema nõupidamise raames.

DEBATT / VÄITLUS (ingl. k. debate) - avalik arutelu, vaidlus, kasutusel eriti parlamendis

FOORUM / KOLLOKVIUM / SEMINAR / SÜMPOOSIUM (ingl. k. forum / colloquium / seminar / symposium) - oma olemuselt ärilised ja akadeemilised, mille eesmärgiks on täielikud ehk sügavuti uurimused erinevatel teemadel , mis võivad olla planeeritud või mitte ning mille käsitlemine nõuab spetsialistidevahelist aktiivset dialoogi. Foorumit, kollokviumi, seminari, sümpoosiumi iseloomustavad: üritusest osavõtjad võivad kuuluda nii samasse kui ka erinevatesse assotsiatsioonidesse; delegaatide arv erinevatest valdkondadest on tavaliselt limiteeritud ning tihti on nõutav osavõtumaks; spetsialiseerumine loob erinevaid teadmiste tasandeid professionaalide ja kuulajate vahel kongressil; kokkuleppeid ei allkirjastata, isegi mitte teaduslikke kokkuleppeid – sel juhul on soovitav kasutada nimetust “kongress”.

  • FOORUM (lad. k.  forum – turuplats, avatud koht / esinduskogu) - kõigile huvilistele avatud koosolek mõne laiemalt huvipakkuva teema või valdkonna arutamiseks; vahel kasutatakse ka koosolekute korraldamise koha tähistamiseks näitusesarnane üritus, kus majutamis-, toitlustamis-, turismi- ja transpordifirmasid esindavad ettevõtted tutvustavad ja pakuvad oma teenuseid, eesmärgiks on osalevatel ettevõtetel oma toodete ja teenuste reklaamimine ja müümine, uute klientidega kontaktide loomine, koostöövõimaluste leidmine või tugevdamine
  • KOLLOKVIUM / VESTLUS - akadeemilise või uurimusliku loomuga teadlaste või poliitikute kohtumine/nõupidamine teatud probleemide arutamiseks, ürituse toimumise sagedus vastavalt sobivuse ja vajaduse järgi. Lisaks võib kollokvium olla lihtsustatud eksamivorm ja teadmiste kontroll vestluse kaudu
  • SEMINAR (ld.k. seminárium - taimelava) - väikese osalejate arvuga vaba mõttevahetus ja informatsiooni vahetamine teatud küsimustes; õppetöö vorm kõrgemates koolides ja täiskasvanute haridustöös, seisneb loenguil kuuldu või iseseisvalt loetu ühises arutamises õppejõu juhendamisel; enamasti ühepäevased üritused, mis on korraldatud eesmärgiga harida ja informeerida delegaate, kusjuures seminar nõuab osavõtjatelt algteadmisi käsitletava teema kohta ja kompetentsust väikerühmatööks; seminari töö alla võivad kuuluda ka tavalised loengud, kuid levinumalt on seminari läbiviija alustajaks või juhtijaks ning ta ei pea pikka loengut; õppeasutus õpetajatele, ka katoliku ja kreeka-õigeusu vaimulike ettevalmistamiseks
  • SÜMPOOSIUM (kr.k. symposion - filosoofilise vestlusega õhtusöök) - kõnekoosolek, sarnane foorumile, kuid väiksema osalejate arvuga ja kitsalt erialase temaatikaga, kasutatakse eriti temaatiliste koosolekute puhul. Sümpoosiumi iseloomustavad: toimub teatud kindla teema arutamine; kindel tööjärjekord kujuneb välja sümpoosiumi jooksul; osavõtjad on omaala suured asjatundjad; sümpoosiumi tööd alustatakse ühe või mitme lühikese sõnavõtuga, edasine töö toimub sõnavõttude põhjal tekkiva arutluse tulemusena; vajalik on sümpoosiumi läbiviija, kes juhendab tööd; otsused võetakse vastu hääletades. Eesti keeles on kasutusel olnud kõrvuti kaks vormi: sümpoosium ja sümpoosion. Viimasel ajal eelistatakse siiski rohkem nimetust sümpoosium.

 

INFOPÄEV (ingl. k. informative day) - uuest, aktuaalsest teemast informeerimine, nt. uued seadused, määrused, osavõtjate arv on määramatu.

KONGRESS (ingl. k. congress, ld. k. congressus - kokkutulek) -riikide, ühiskondlike, parteiliste, teaduslike või muude tegevusalade esindajate laiaulatuslik kokkutulek nõupidamiseks ja vastavat valdkonda puudutavate otsuste tegemiseks; kasutatakse rahvusvaheliste kogunemiste puhul. Kongressi iseloomustavad: mitteäriline suunitlus; fikseeritud ajakava osavõtjad erinevatelt erialadelt; eelnevalt püstitatud erinevate probleemide lahendamine; mitmete organisatsioonide või ühe professionaalse assotsiatsiooni esindatus; toetused esinemistele ja diskussioonidele otsustatakse sponsorite või ürituse eest vastutaja poolt. Lisaks võib kongress olla parlament ehk juhtimisorgan või esindusorgan ehk organisatsiooni kõrgeim organ.

KONVERENTS (ingl. k. conference, ld. k. conferentia/conferre – kokku tooma) -riikide,  ühiskondlike, parteiliste või teaduslike organisatsioonide esindajate kogunemised teatavate küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks, informatsiooni jagamiseks, konsultatsioonide korraldamiseks. Kasutatakse laiemalt kui mõistet “kongress”. Konverentsi iseloomustavad: suuruselt väiksemad kui kongressid; tähelepanu on suunatud rohkem teatud kindla probleemi käsitlusele; puudub järjepidevus; kindla päevakavaga; korraldus sõltub tihti konkreetsest ainevaldkonnast;  tihti korraldatakse osa tegevusest väiksemates töögruppides ehk komiteedes. Lisaks võib konverents olla organisatsiooni nimetus. Jaguneb omakorda:

  • TIPPKOHTUMINE (ingl. k. summit) - rahvusvahelises diplomaatias riigipeade kohtumine lahendamaks rahvusvahelisi kriise või teisi üldist huvi pakkuvaid küsimusi; loetakse positiivsete suhete märgiks.
  •  VALITSUSE KONVERENTS (ingl. k. governmental meeting) - tehnilised või poliitilised valitsustevahelised kohtumised; eesmärgiga arutada üleriigilisi või rahvusvahelisi teemasid; selle definitsiooni alla võivad kuuluda ka valitsuse ümarlaua vestlused riikliku ja erasektori vahel.
  • ÜMARLAUD (ingl. k. round table) - ühtlasel tasemel ekspertidest grupi kohtumine kas kinnisel sessioonil või sageli publiku ees, et üle vaadata ja arutleda spetsiifilisi professionaalseid küsimusi; avaliku aruteluga, et esile tõsta debati all olevat teemat või julgustada poliitilist, institutsionaalset, sotsiaalset või muud tegevust.
  • AVALIK- ja ÜLDSUSE KONVERENTS, LEKTSIOON, LOENG, ETTEKANNE (ingl. k. public conference / lecture; ld. k. lectio - lugemine) - ametlikus vormis ettekanne või kõne kuulajaskonnale, kusjuures auditooriumil on passiivne roll ning erialased teadmised ei ole nõutavad; ettekandele võib järgneda küsimuste-vastuste voor, mille käigus kuulajad võivad esitada ettekandjale küsimusi.
  • KÕNELUSED - diplomaatia mõiste, mille all mõeldakse seisukohtade ja teabe vahetamist valitsuste vahel; ei ole nii ametlikud kui läbirääkimised ega pea tingimata seadma sihiks mingit kokkulepet.
  • LEPINGUD - lepingu sõlmimisega lõppenud riigipeade kohtumised, mis on läinud ajalukku lepingu nimetuse all.

 

KONVENTSIOON (ingl. k. convention, ld. k. conventio – mitmepoolne kokkulepe, tava). Mõistet “konventsioon” kasutatakse kolmel erineval juhul: seadusandlik organ - sotsiaalse või majandusliku grupi üldine ja formaalne koosolek, mõeldud informatsiooni jagamiseks konkreetse situatsiooni teemal ja aruteluks, et saavutada konsensust osavõtjate seas teatud teemadel; tavaliselt piiratud kestvusega ja määratud sihtidega, aga määramatu sagedusega; mitmepoolne kokkulepe, leping, sobimus kasutatakse eriti rahvusvahelisel tasemel poliitiliste või majanduslike lepingute kohta; sobimuslepingu või sobimuse vastuvõtmiseks korraldatud koosolek, millele eelneb lepingu ettevalmistamine väiksemates töögruppides ehk komiteedes; kasutatakse eriti religioosse või parteilise iseloomuga nõupidamiste tähistamiseks. USA-s on see termin kasutusel tavaliselt äriringkondade üleriigiliste koosolekute-arutelude või kommertslike ürituste (näitused, messid) kohta.

KURSUS (ingl. k. course) - enamasti ühesuunaline õpetamine, kus üks või mitu lektorit peavad loenguid; kursused võivad kesta ühest päevast kuni mitme nädalani

MESS (ingl. k. fair, ld.k. - missa - laat) - regulaarselt toimuv suureulatuslik näitus, millega kaasneb pakutavate kaupade ja teenuste müük ning meelelahutusprogramm külastajatele; tihti korraldatakse messe heategevuslikuks otstarbeks

MÕTTETALGUD (ingl. k. think tank) - spetsialistide grupp, mille on kokku toonud äriettevõte või valitsusorgan, kes on tellinud intensiivseid uuringuid konkreetsete probleemide alal

NÕUPIDAMINE / KOOSOLEK (ingl. k. meeting) - sisaldab loenguid või ettekandeid, mida on osavõtjatel võimalik kommenteerida; osavõtjate arv võib olla väga suur; igal osavõtjal on oma roll esindatava kollektiivi järgi, mis pakub suurepäraseid võimalusi arvamuste vahetamiseks; kestvus kuni kaks päeva.

  • RAHVUSVAHELINE KOOSOLEK (ingl. k. international meeting) - Rahvusvaheline koosolek jaguneb kolmeks: rahvusvaheline / kontinentide vaheline: rahvusvahelise liikmeskonnaga organisatsiooni koosolek, mis võib kokku tulla erinevatel kontinentidel; rahvusvaheline/kontinentaalne: rahvusvahelise liikmeskonnaga organisatsiooni koosolek, mis kohtub vaid ühel kontinendil;  rahvusvaheline/regionaalne: rahvusvahelise liikmeskonnaga organisatsiooni koosolek, mis kohtub vaid ühes kontinendi regioonis.
  • VALITSUSE KOOSOLEK (ingl. k. government meeting) - koosolekud, millest võtavad osa tsiviilteenistujad, kes esindavad valitsusasutusi.
  • MOTIVEERIV KOOSOLEK (ingl. k. incentive meeting) - koosolek, mis on osa programmist, mida pakutakse osavõtjatele auhinnaks eelnevalt tehtud töö eest.
  • KORPORATIIVNE KOOSOLEK (ingl. k. corporate meeting) - ärikeskne koosolek, kus osavõtjad esindavad sama firmat, korporatsiooni, ühisettevõtet või kliendi ja teenindaja vahelisi suhteid; orienteeritud äri algatamisele või parandamisele

 

NÄITUS (ingl. k. exchibition; ld.k. - exhibere - välja panema) - teatud valdkonda või valdkondi puudutavate kaupade ja/või teenuste esitlemine; tihti ühendatakse näitus konverentsiga nii, et üks täiendab teist.

OST (ingl. k. open space technology) - koosoleku organiseerimise lähenemisviis, mis võimaldab gruppidel suuruses 5-1000 tõhusalt tegeleda keeruliste teemadega, moodustades iseorganiseeruvaid töögruppe; programmi ei ole vaja ette valmistada ja on vaja vaid ühte läbiviijat; plenaarsessioonil kutsutakse igat osavõtjat üles välja valima ühte olulist probleemi ja võtma vastutust sellel teemal

PRAKTIKUM (ingl.k. - workshop - töökoda) - tavaliselt väikese osalejate arvuga vabas vormis tegevus loomingulise projekti genereerimiseks või teostamiseks; seotud kindlasti eksperimenteerimise ja improviseerimisega; ajurünnakusugemetega seminari vorm

SESSIOON (ingl. k. session) – on olemas viit tüüpi.

  • LÄBIMURDESESSIOON (ingl. k. break-out session) - väikesed grupisessioonid suurema koosoleku raames, organiseeritud teatud konkreetsete teemade arutamiseks
  • PARALLEELSESSIOON (ingl.  k. parallel session) - sessioon, millel on teatud ühiseid jooni, sarnasusi või teemade ja eesmärkide analoogiaid ja mis toimub samaaegselt teise sessiooniga
  • JÄRELSESSIOON (ingl. k. rump session) - sessioon, mis toimub päeva lõpus peale õhtusööki, et mahutada lisaettekandeid või lisaplenaarkõnet
  • PLENAARSESSIOON (ingl. k. plenary session) - sessioon, millest võtavad osa kõik koosoleku liikmed, või millest on liikmetel õigus – vahest ka kohustus – osa võtta ja mille ajal ei toimu teisi sessioone
  • ARUTELUD (ingl. k. buzz session) - meetod osavõtjaskonna aktiivsuse tõstmiseks, kõik osavõtjad jagunevad diskussioonigruppidesse ja järgmisel päeval teatab iga grupp oma tulemustest ja arvamustest plenaarsessioonil



SÜNDMUSED (ingl. k. happenings) - siia alla kuuluvad kõik kokkusaamised, mis oma olemuselt on spordi-, religiooni, sotsiaal- ja poliitilised rahvalikud üritused

TELEKONVERENTS / TELEKOOSOLEK (ingl. k. teleconference / telemeeting) - üldine termin kohtumise kohta, mis viib kokku vähemalt kolm inimest vähemalt kahes erinevas kohas telekommunikatsiooni vahendusel; mõnikord on see termin seotud koosolekuga, kus on kasutusel vaid hääleline telekommunikatsioon

VIDEOKONVERENTS (ingl. k. videoconference) - võimaldab kahel või enamal osavõtjate grupil erinevates asukohtades üksteisega vestelda ja üksteist näha ning vajaduse korral näidata pilte, tabeleid, dokumente jne.

ÜLDDISKUSSIOON (ingl. k. general discussion) - otseselt ei ole tegemist diskussiooniga, vaid ametlike kõnede jadaga

ÜLD/PEAASSAMBLEE (ingl. k. general assembly; pr. k. kogu, kogunemine, koosviibimine) - assotsiatsiooni või klubi üldine ja formaalne kokkutulek, millest võtab osa vähemalt mingi määratletud kogus liikmeid, eesmärgiga otsustada seadusandlikult organisatsiooni suundi, poliitilisi küsimusi, komiteede valimist, eelarve kinnitamist jne.; assamblee järgib üldiselt teatud kindlaid protseduurireegleid; toimub tavaliselt regulaarselt, kindlas kohas ja kindlal ajal; enamik toimub igal aastal ja nimetatakse AGM-ks (Annual General Assembly).

Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakonna konverentsiturismi büroo